Jätku putru! Eestlaste lemmik on kaerahelbepuder (17)

Paljudes Eesti koolides tähistati 10. oktoobril toimuvat rahvusvahelist pudrupäeva erilise hommikuga, kus lisaks pudru söömisele räägiti teraviljatoitude kasulikkusest ning arutleti laiemalt tasakaalustatud toitumisvalikute üle. Jüris asuva Võsukese lasteaia lapsed kogunesid aga varahommikul koos vanematega lasteaia hoovi – sombusest ilmast olenemata pandi suur katel sütel podisema ja söödi hommikuputru värskes õhus. Lasteaia pudruhommikul oli kohal ka armastatud laulja Uku Suviste, kes alustab oma päevi just pudruga.

Rahvusvahelise pudrupäeva puhul jagame teiega mõningaid huvitavaid fakte:

Kaerahelbed olid ühed esimestest teraviljadest, mida inimesed iidses Hiinas õppisid kasvatama juba 7000 aastat eKr. Muistsed kreeklased olid aga teadaolevalt esimesed, kes hakkasid valmistama kaerast putru.
Pudruhelbeid valides tasub eelistada täisterahelbeid nende suurema kiudainesisalduse tõttu. Mitmed helbesegudki võivad sisaldada väga suures koguses kasulikke kiudaineid ja aitavad nii toiduvalikut mitmekesistada.
Teraviljahelbed sisaldavad palju süsivesikuid, seejuures peaks 50-60% täiskasvanute ja üle kahe aasta vanuste laste toiduenergiast tulema just teraviljadest, mis on organismi põhiliseks energiaallikaks.
Eestlased söövad praegu rohkem putru kui 5-6 aastat tagasi: kui 2013. aastal osteti teraviljahelbeid Eestis ühes kuus keskmiselt 213 tonni, siis 2017. aastal keskmiselt 251 tonni. Veski Mati andmetel on pudru söömise kasvava trendi taga ühelt poolt suurem teadlikkus selle tervislikkusest, teisalt on täna valikus erakordselt palju pudruhelbeid.
Eestlaste lemmik pudruhelbed on turu-uuringute andmetel täistera kaerahelbed, mis sisaldavad 100 grammi helveste kohta keskmiselt 10 g kiudaineid.
500-grammises pudru tegemiseks mõeldud kaerahelveste pakis on keskmiselt 26 000 kaerahelvest.
Pudruhelvestest ei pea ainult putru keetma. Nad sobivad väga hästi ka smuutidesse lisamiseks, nendest saab müslit teha, liha paneerida või muid meelepäraseid roogi valmistada.