Tore hobi toaaednikule: minimõõtu maastike loomine
Miniaeda võib suhtuda mitmeti – seda saab võtta kui tulevase aiakujunduse maketti, kus läbi mängida taimede omavahelised proportsioonid ja aiarajatiste paigutuse. Kes soovib võimalikult tõetruud pilti, saab loodu ilmestamiseks aianduskeskustest hankida minitööriistu, -aiamööblit, -pergolaid jms, teha ise veesilmi, mägesid... Kes aga eelnevat maitsetuks peab, võib piirduda ka lihtsalt taimede ja kivide kombineerimisega. Kummalgi juhul on tegemist toreda aiandusliku meelelahutusega, milles löövad hoogsalt kaasa ka pere noorliikmed.
Miniaia loomine ei vaja üldjuhul suurt investeeringut. Peamine on leida õige nõu. Sukulentsete minitaimede tarvis piisab ka sügavamast taldrikust või kõrgema servaga alusest, suuremate taimede juurepallid tahaksid saada sügavamat istutusanumat. Sobivad ka klaasnõud või puust kastikesed. Viimastel tuleks põhi ja küljed vooderdada kilega, et niiskus puidule liiga ei teeks.
Kuidas teha?
Sügavama istutusnõu põhja puistata drenaažiks pisut kergkruusa, selle peale esimene kiht mulda. Muld valida vastavalt taimedele – kaktuste ja sukulentide puhul soovitab Hansaplanti aednik Pille Järvela kasutada sukulentide liivasegust mulda, niiskemat kasvukeskkonda armastavatele taimedele (näiteks luuderohi) sobib tavaline toalillede muld. Kombineeritud istutuse puhul on kuivalembeste taimede ümber hea drenaaž hädavajalik.
Kes soovib, võib istutusplaani esmalt paberile kanda ja seeläbi leida kõige meelepärasema kombinatsiooni. Ent taimed võib ka koos potiga mullapinnale paigutada ja neid ümber tõsta, et sel moel kompositsioonis ja lõpptulemuse headuses veenduda. Taimede valik on maitse asi, ent Järvela soovitab taimegruppide vahele siiski ka õhku jätta: „Siis sünnivad vaated nagu pärisaedadeski. Muidu võib tekkida surutud tulemus. Ruumi tuleb jätta taimede vahele juhul, kui on kavas sinna paigutada näiteks aiamööblit, kuid teha võib ka täiesti ilma igasuguste aksessuaarideta taimekompositsiooni. Selline lähenemine sobib näiteks juhul, kui soovite aknalaual olevaid üksikuid taimepotikesi kuidagi grupeerida.
Kui taimed paigas, tuleb lisada mulda, täita taimedevahelised tühikud ning kontrollida, et taimed oleksid korralikult mullaga kontaktis ja kinni surutud. Siis asetada paika murupinda markeeriv sammal.
Oluline samm on pinnase loodimine, milleks võib kasutada väikest joonlauda. Loodimine on vajalik, et kastmisvesi hiljem üle ääre ei voolaks või mõni taim sootuks kuivale ei jääks. Looditud tasane pinnas on tarvilik ka selleks, et minimõõdus aiamööbel hiljem seal püsti püsiks.
Viimane etapp on mullapinna viimistlemine. Siin võib kasutada nii kivipuru, killustikku, värvitud multši, kergkruusa, aga miks mitte ka kivikesi, teokarpe jmt. Kes soovib, võib lõpetuseks lisada aiaelemente, minitööriistu või isegi väikese valgusti. Piiriks on vaid fantaasia.
Kuidas hooldada?
Miniaed pole väga hooldusmahukas, kuid tegemist pole ka kümneid aastaid püsiva lahendusega. Kõiki miniaia osi saab vahetada ja sel moel ka äraõitsenud taimi uutega asendada.
Kõige olulisem on aga kastmine. Kasta tuleks väikese käsipritsiga, sest kannust kallates on puuduva äravoolu tõttu lihtne taimed mädanema ajada. Eriti oluline on seda silmas pidada klaasanumate puhul. Piserdada võiks vähemalt kord nädalas vastavalt toa õhuniiskusele, sest keskküttega korteris on õhuniiskust vähe ja vesi aurustub taimedelt intensiivselt. Pigem soovitab Järvela järgida põhimõtet: kasta ettevaatlikult, kuid korrapäraselt. Teine äärmus on läbikuivamine, mis võib lõppeda tõdemusega, et vaja on ehitada uus minimaastik.
Kommentaarid (0)