Sauel käib uue vallamaja ehitus! (6)

Arhitektuurikonkurss Saue vallamaja ideekavandite leidmiseks korraldati juba aastal 2017, ehitamine läks täie hooga lahti kaks aastat hiljem ning praeguste plaanide kohaselt peaks vastne vallamaja uksed avama järgmise aasta suvel.

Vallamaja rajatakse konkursi võidutöö „Triangel” põhjal, mille autorid on Karli Luik ja Johan Tali arhitektuuribüroost OÜ Molumba. Ehitamine algas OÜ Embach Ehitus juhtimisel tänavu suvel, vahepealne aeg kulus mitmete asjaolude paikasättimisele. Näiteks tuli kogemusi hankida ideekavandi autorite väljapakutud nn tegevuspõhise büroo täpse olemuse asjus. Selleks sai käidud isegi põhjanaabrite juures Espoo administratiivhoonega tutvumas, kus selline kabinetivaba töökorraldus juba aastat kolm kasutusel. Lisaks tellis vallavalitsus töökeskkonna vajaduste analüüsi, kuidas keskeltläbi 60 töötajat rajatavas hoones kenasti ära majutada.

Naturaalsed materjalid

Karli Luige sõnul pakuti ideekavandis välja tegevuspõhise kontori kontseptsioon kui kaasaegseim ja optimaalseim töökeskkonna mudel. Seda enam, et ka tellija soovis uue vallamaja sisekujunduses vältida n-ö ülemuse ja alluva vaheliste erisuste rõhutamist. Kuidas nüüd seal töö ja inimeste paigutus täpselt saab olema, on hoone valmimise järel juba paljuski vallavalitsuse enda korraldada.

„See on tavapärane, et iga maja projekteerimise käigus natuke areneb ja täiustub. Sellega tuleb ka arhitektil kontseptsiooni välja töötades arvestada,” räägib Karli Luik. „Üks eesmärke oli anda hoonele avatud ja kutsuv ilme, kuhu on mugav tulla ja kus on mõnus olla. Kuna ühendvallamaja hakkab paiknema suure platsi serval, siis nägime, et see võiks vormiliselt välja paista kui omamoodi pargipaviljon.”

Sääraste uuendustega olevat üldiselt nii, et alguses on 90% inimestest vastu ja 10% poolt. Hiljem, kui uus töökorraldus on jõudnud paika loksuda, siis jaguneb sellega rahul olevate töötajate osakaal juba vastupidi.

Samuti püüdsid arhitektid luua hoone funktsionaalse ja säästlikuna nii töökeskkonna kui energiasäästlikkuse poolest.

Fassaadil immutatud lehis

Loodusliku materjalina tuli esmajärjekorras muidugi kõne alla puit. Alguses planeeriti suur osa maja fassaadist katta põletatud nn yakisugi– ehk Shou-Sugi-Ban-tehnikas töödeldud puiduga, mida Eesti Puitmajaliidu ja arhitektuuribüroo Tempt juhatuse liige Mihkel Urmet on iseloomustanud kui eestlase jaoks küll tavapäratut, aga meie keskkonda väga hästi sobivat tehnikat.

„Must soliidne välimus sulab kokku Eesti loodusega ja jätab hooned väärika välimusega. Kuid asi pole vaid välimuses: jaapanlased leiutasid tehnika puht praktilistel eesmärkidel, et puit ei mädaneks ja peaks vastu kõigile ilmadele. Kahjurid ei tunne süsiniku vastu huvi ning praktiliselt on võimalik tekitada igavesti kestev puit,” kirjeldab Urmet.

Arutelude käigus sellest variandist siiski loobuti, ka Saue vallavanem Andres Laisk möönab, et söestatud puit tundus asjasse süvenedes siiski liialt ekstreemne. Et hundid oleksid söönud ja lambad terved ehk, et ehituses saaks ikkagi kasutatud puit ning et fassaad saaks kujundatud tumedates toonides, otsustati välisviimistluses kasutada raudsulfaadiga immutatud siberi lehisest laudist, mis annab hoonele tumeda, soliidsust lisava ilme.

„Tundus, et söestatud puit ei ole ikka päris see imidž, mida valla administratiivhoone peaks kandma. Ja ega see ei olnud ka meie range eesmärk. Pigem oli soov anda hoonele tume väljanägemine ja kasutada puitu, mis oleks kauakestev,” selgitab Karli Luik. „Siberi lehis on ajas hästi vastupidav, raudsulfaadiga immutatud lehis saavutab päikese käes ilusa sügavhalli tooni ega vaja hiljem pidevat ülevärvimist.”

Paviljonilaadse struktuuri annab hoonele seda ümbritsev võlvistikuga katusealune, mis iseenesest toimib passiivse päikesekaitsesüsteemina. Nii pole suviti vaja ruume kuigi palju eraldi jahutada. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, et ka lokaalset energiat ära kasutada. Algse konkursitööga võrreldes muudeti ka peasissekäigu asetust – kui varem oli see planeeritud lõunapoolsesse külge, siis aga otsustati maja n-ö pöörata selliselt, et praegune plats ja park moodustaksid ka esindusväljaku. Lõuna poole aga tekitatakse kunstlik küngas, millelt pääseb otse maja teisele korrusele ja kuhu luuakse mõnusad paigad kas siis puhkamiseks või ka töötegemiseks.
Hoone on paljuski nn tehasemaja – paljud selle detailid toodetakse tehases ning monteeritakse ehitusplatsil kokku.

Loe edasi Ehituse kodulehelt.