Külmad käes! Mida ja millega tuleb aias kinni katta?

Taimede külma eest katmise aja üle ei otsusta kalender. Selle tööga on soovitatav algust teha alles siis, kui ööpäevast temperatuuri saab märkida miinuskraadides. Suuniseid sügise viimasteks aiatöödeks jagab Signe Raudsepp Jardin Lilledest.

Selleks, et aias oleks varjutamise ja katmisega vähem tööd, on mõistlik juba aeda planeerides valida taimedele õiged kasvukohad. Samuti tasub jälgida, et sordid oleks külma- ja ka pakasekindlad.

–5 kraadi pole Signe sõnul lilledele tegelikult veel mingi külm. Roosid taluvad näiteks ka 10kraadist pakast. Kuid just siis on paras aeg hakata tegelema ettevalmistustöödega.

Tee korralik ettevalmistus

Enne katmist tuleb teha palju ettevalmistusi, mis pole suurte külmakraadidega võimalik. Roosid näiteks on vaja enne katmist puhastada lehtedest ja tagasi lõigata. Tagasilõikust pole soovitatav teha väga varakult. Kui taim liiga vara tagasi lõigata ja ilm muutub uuesti soojemaks, läheb roos taas kasvama.

Enne katmist on tarvilik roosid ja näiteks ka elulõngad mullata. Selleks kasutatakse vett mitteimavat freesturvast. Roniroosid aga vajavad sammhaaval alla painutamist. Nende okste alla võiks panna kuuseoksi, et taime varred mullaga kokku ei puutuks.

Katma hakka –7 kraadi juures

Kui õhutemperatuur on ööpäevas keskmiselt vähemalt –7 kraadi piires, tuleb hakata taimi katma. Selleks võib kasutada kaubanduses saada olevaid spetsiaalseid pakasekangaid, aga ka kuiva freesturvast, kuuseoksi või puulehti. Seejuures ei tohi kasutatavad puulehed olla suured. Hästi sobivad näiteks purustatud vahtralehed.

Kui taimed liiga vara kinni katad, võivad need katte all hauduma ja hallitama minna. Mõnel taimel võib soojas ka kasvutegevus pihta hakata.

Haududa ja hallitama võivad need hakata ka talvel. Seda, muuseas, just taimed, mille katmiseks on kasutatud pakasekangast. See paigaldatakse küll karkassile, mitte otse taime peale, ometi võib taim seal all sulailmaga siiski n-ö käest ära minna. Selle vältimiseks tuleb talvel sula ja päikeselise ilma korral kangaalust pisut õhutada.

Tark ei torma

Kevadel ei tohi talvekatete eemaldamisega kiirustada. Pigem tasub järgida ütlust «tark ei torma». Pakasekangad, kuuseoksad vms eemaldatakse siis, kui mullapind on taime all juba sulanud. Eemaldamistöö tuleb ette võtta pilves ilmaga. Mitte mingil juhul ei tohi seda teha päikesepaistelise ilmaga, kuigi siis on kõige parem aias toimetada. Taimedele ei tee äkiline tugev päike lihtsalt head.

Sügisesed ja talvised taimed Sügisesed ja talvised taimed Foto: Helin Loik-Tomson

Kaitse külma eest ka konteinereid

Praegu tehakse palju ka konteineristutusi (näiteks kasvab terrassil savipotti istutatud okaspuu). Siinkohal on oluline meeles pidada, et enne püsivate külmade saabumist saaksid taimed pottides korralikult kastetud.

Valmistu juba praegu taime päikese eest kaitsma!

Tavaliselt oleme harjunud taimi kaitsma külma eest. Tegelikult tuleb teatud taimi kaitsta ka kõrvetava päikese eest. Selleks on soovitatav kasutada varjutuskangast. Viimast ei tohi aga panna vastu taime. Säti juba sügisel, kui maapind on veel pehme, maasse tugipostid. Need moodustavad ümber taime karkassi, mille peale asetatakse hiljem varjutuskangas. Kangas tuleks panna vähemalt kahekordselt, et taim päikese eest kindlalt kaitstud oleks.

Sellist varjutust vajavad eriti sügisel istutatud igihaljad taimed (okaspuud, igihaljad rododendronid, pukspuud jne).

Kui lillesibul jäi mulda

Sibullilled pakuvad meile kevadel õiteilu esimesena. Sügisel tuleb mulda panna näiteks tulbi-, nartsissi-, krookuse-, hüatsindi-, laugusibulad jt. Sel aastal võib sibulaid maha panna veel praegugi, kuna väljas on erakordselt soojad ilmad.

On ka seesuguseid lillesibulaid, mis tuleb talveks üles võtta ja korralikult ära kuivatada. Sellised on näiteks gladioolid, daaliad, kannad jt. Tagasihoidlik külm, mis vahepeal oli, ei teinud arvatavasti sibulatele kahju ja kannatada said ainult lehed ning õied. Seega pole veel sugugi hilja ka sibulad üles võtta.

Vajalikud tooted