Uut tüüpi korstnapühkimine teeb korstna ootamatult puhtaks

Õigesti hooldatud küttesüsteem tagab sooja toa ja ohutu olemise. „Inimesed mõtlevad, et hoiavad raha kokku, kui korstnapühkijat ei kutsu. Tegelikkuses hakkavad nad rohkem maksma küttepuude arvelt. Kui esialgu sügisel köetakse kindla puuhulgaga, siis pärast jõule ja vastu kevadet hakkab märkamatult rohkem puid kuluma. Korstna seintele jääv tahm ei lase lihtsalt soojust läbi,“ selgitab Koppel. Peale selle võib tekkida korstnas tahmapõlengu oht.

Kui tavaline korstnapühkimise protseduur näeb välja nii, et ronitakse korstna otsa ning hakatakse sealtkaudu puhastama, siis Kristo Koppel teeb seda alt üles. „Soetasin juunikuus uue korstnapühkimise varustuse, mis on Eestis vaid üksikutel korstnapühkijatel. Võrreldes tulemust ja selle tavalise viisiga on kordades parem. Ma ainult ei hoolda korstnat, vaid teen selle lausa puhtaks,“ räägib ta.

Korstnapühkija tõdeb, et on pannud kliente selle meetodiga tõsiselt üllatuma. „Näiteks kui varasemalt on korstnapühkija viinud välja ühe tolmuimejatäie tahma, siis mina viin näiteks kaks või kolm. Kliendid imestavad, et kuidas nii, mul käis ju eelmisel aastal korstnapühkija. Jah, ma usungi teid, aga vahe on puhastusmetoodikas,“ muigab Koppel. Sealjuures ei ole hinnad võrreldes tavapärase korstnapühkimisega liialt kõrged.

Kristo Koppel paneb majaomanikele südamele, et kortermajade korstnaid võib hooldada ainult korstnapühkijate tase neli või viis (Koppeli tase on neli). „Inimesed ei ole tihti sellest teadlikud ja tellivad näiteks kolmanda taseme korstnapühkija – ta võib küll väljastada akti, aga see akt on kehtetu,“ lausub asjatundja.

Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kui majale kehtib kodukindlustus, võivad kindlustusseltsid küsida ka korstnapühkija hooldustööde akti.

Vaata lisainfot SIIT!