Foto: Stanislav Moškov
Sisuturundus
25. november 2019, 12:51

Jaan Elgula C-hepatiidist: „Oma südamerahu huvides – tehke see test ära!“

Hiljuti jagas Justamendi laulja Jaan Elgula (loe SIIT) avalikkusega oma kogemust võitlusest C-hepatiidiga. Eestis on C-hepatiidi viirus umbes 20 000 inimesel. Suur osa nakatunutest aga ei teagi, et neil see haigus on. Ka Elgula kandis viirust endaga kaasas mitukümmend aastat, enne kui tänavu jahmatava diagnoosi teada sai.

„C-hepatiit on üks peamisi kroonilise maksahaiguse põhjusi kogu maailmas,“ räägib Elgulat ravinud Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonhaiguste arst dr Kerstin Kase. „Tegemist on viirusliku maksapõletikuga, mis aja jooksul võib viia maksatsirroosi ja halvemal juhul maksarakulise vähi tekkeni.“

Haigus kulgeb üldjuhul ilma igasuguste kaebusteta kuni maksatsirroosi tekkeni. Inimene võib olla nakatunud aastaid, kuid ise seda mitte teada.

Sama kinnitab ka haiguse seljatanud Elgula. „Tuleb välja, et C-hepatiit on väga salakaval haigus – ta võib su sees laastamistööd teha mitukümmend aastat ja kulgeb nii, et sa ise ei saa sellest arugi. Mingisugust valu see ei tekita. Mina ei tundnud seda üldse,“ kinnitab muusik.

Kuidas C-hepatiit levib?

„C-hepatiit levib eelkõige vere kaudu, näiteks süstalde jagamisel, tätoveeringute tegemisel, augustamisel, varasemalt võis see levida ka vereülekandel,“ selgitab Kerstin Kase. „Samuti võib C-hepatiit levida sugulisel teel, seda eelkõige anaalvahekorra puhul. Haigus võib levida ka emalt sündimata lapsele,“ lisab ta.

Foto: Helen Kattai

Vereülekandega levis C-hepatiit Eestis enamasti enne 1994. aastat. Tänapäeval enam mitte. Nüüd on suurimaks riskigrupiks peamiselt need inimesed, kellele on tehtud steriliseerimata vahenditega  tätoveeringuid või keha augustamisi. Kõigil, kes riskirühma kuuluvad, tasub kindlasti testida, ega nad nakatunud ei ole.

Tagantjärele püüab ka Elgula meenutada, millal või kuidas ta selle viiruse saada võis. Vastust sellele küsimusele ta aga tõenäoliselt kunagi teada ei saagi. „Ilmselt on see haigus mul sees olnud juba aastakümneid,“ nendib ta.

Oma südamerahu huvides – tehke see test ära!

Elgula paneb kõigile südamele – nii meestele kui ka naistele –, et arsti juurde minnes tasub igaks juhuks lasta ka C-hepatiidi test ära teha. „Ma tean omast kogemusest, et ega Eesti mees niisama arsti juurde ei lähe. Seetõttu ma soovitan, et kui juba arsti juures mingil muul põhjusel niikuinii olete, siis laske vähemalt see C-hepatiidi test ka kohe ära teha,“ rõhutab ta. „Kui kõik on korras, siis on pärast süda rahul. Kui aga vastus on positiivne, siis saab kohe raviga pihta hakata ning on lootust, et olete haigusele õigel ajal jaole saanud!“

„Kuna enamasti C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestel mitte mingisuguseid kaebusi ei ole ja ka nende maksanäitajad võivad olla täiesti korras, siis selleks, et C-hepatiiti diagnoosida, tuleb määrata verest HCV antikehad,“ selgitab Kerstin Kase. „Arvestades ühiseid levikuteid HIV-i ja B-hepatiidiga, siis oleks alati mõistlik kontrollida kõiki koos,“ lisab arst.

Ravi on lihtne

„Ravi ise on tänapäeval lihtne, ilma oluliste kõrvaltoimeteta ning kestab 2-3 kuud,“ räägib dr Kase.

„C-hepatiidi puhul on tegemist nakkushaigusega, mistõttu viiruse leviku tõkestamiseks peaks ravima kõiki nakatunuid. Eestis on C-hepatiidi ravivõimalused siiani aga piiratud – ravida saab ainult ravikindlustatud isikuid, kellel on juba tekkinud maksakahjustus,“ selgitab Kerstin Kase. „Maksakahjustuseta ja/või ravikindlustuseta inimesi, sõltumata viiruse hulgast, Haigekassa toel ravida ei saa. Seega levikut kahjuks piirata ei õnnestu.“

Elgula lisab, et tema on Haigekassale väga tänulik. „C-hepatiidi ravi on päris kallis ja minul ei oleks seda raha kusagilt võtta olnud,“ tunnistab ta.

Nüüdseks on muusik tänu heale ravile ja Haigekassa toele tõve lõplikult seljatanud. Praegu tunneb ta ennast hästi, ravi järelmõjud on taandunud ja enesetunne juba parem.

Tule ja lase ennast kontrollida C-hepatiidi osas! Ühtlasi võta ka osa Pikema Sõpruse kampaanias oma sõpradega! Rohkem infot: www.pikemsoprus.ee

Tekkis kõhklusi – testi enda riskirühma kuulumist siin: www.chepatiit.ee

EE-VHCV-190022 Artkli ilmumist toetas AbbVie Biopharmaceuticals GmbH Eesti filiaal