Appi, mu lemmikul on karv lahti! Mida teha?

Kassil ja koeral võib karv lahti olla olenevalt aastaajast, terviseseisundist, eluviisist, tõust ja toitumisest. Karvavahetus on vajalik kahjustunud ja surnud karvast lahti saamiseks ning karvkatte korras hoidmiseks. Me ei saa mõjutada looma loomulikku karvavahetust, kuid kindlasti peab omanik teadma, millal liigne karvaajamine vajab loomaarsti ülevaatust. 

Kolm peamist mõjutajat

Aastaaeg ja eluviis. Talve lõpus ja kevadel toimub koertel karvavahetus ehk paksem ja soojem kasukas vahetatakse õhema vastu. Kui loom elab enamasti õues, siis vahetab ta karva 1-2 korda aastat. Juhul, kui on tegemist enamasti tubase loomaga, siis tema puhul väliskeskkonna faktorid on rohkem kontrollitud ning ta võib karva ajada ühtlaselt kogu aasta jooksul. Kassid on väga tundlikud stressi suhtes. Mida stressirohkem olukord, seda rohkem ja pikemaajaliselt karva võib ajada.

Tervis ja toit. Juhu, kui loom on terve ja heas toitumuses, siis pole ka karvaga probleeme. Niipea, kui toidus pole piisavalt vitamiine või oomega rasvhappeid, võib karv muutuda tuhmiks ja rohkem välja langeda. Toiduks tuleks kasutada täisväärtuslikku ja tasakaalustatud krõbinat või konservi, kui aga soovitakse pakkuda kodutoitu, siis tuleb kindlasti vaadata üle, et kõiki toitaineid on piisavalt.

Kõik välisparasiidid ja seennakkused samuti mõjutavad karva - enamasti seennakkuse korral tekivad karvutud alad, kassidel võivad ka vurrud murduda. Hormonaalsete häirete korral võib esineda nii karvastiku tuhmumist, hõrenemist kui ka täielikku välja langemist. Üldiselt on haiguslike seisundite korral kaasuvaks mureks ka sügelus ja naha punetus.

Tõug. Enamasti valitakse oma lemmik tema ilusa kasuka järgi, üks soovib lühikarvalist ning teine pikakarvalist. Illusioon tekib aga arvamusest, et pikakarvaline ajab rohkem karva kui lühikarvaline. Tegelikult vajab pikakarvaline lihtsalt veidike rohkem hoolt ja kammimist, lühikarvalised võivad vajada aeg-ajalt pügamist. Mõned koerad ei vajagi muud, kui ainult pesemist. Pikka karva märkad sa ikka rohkem kui lühikest.

Millal peaks muret tundma ja arsti juurde pöörduma?

Enamasti tervisemure korral esinevad karvutud alad ja sügelus. Juhul kui loom on allergiline, siis võivad lisanduda ka naha punetus, mädased punnid, tursed. Endokrinoloogiliste murede korral ei pruugi sügelust olla, aga nahk on õhuke ja karv hõre ning tuhm. Tekivad iseloomulikud karvutud alad ning lisanduvad muud haigusele viitavad sümptomid. 

Muret tuleks kindlasti tunda, kui loom on õnnetu ning loid, isu langeb ja karvkate muutub liiast tuhmiks või hõredaks. Samas alati võib helistada loomaarstile ning minna visiidile, kui midagi teeb muret.

Mida saab ise ära teha?

Kõige parem on koer ära pesta, kuivatada fööniga ja kammida lahtise karva eemaldamise kammiga ehk furminaatoriga. Juhul, kui kass ei karda pesemist ja föönitamist, siis tuleks teda 1-2 korda aastas hooldada. Kasse tuleks samuti sama kammiga kammida paar korda nädalas ning üks sessioon võiks kesta vähemalt 30-40 minutit. Pikema ajalise kammimisega tagatakse mitte ainult pealmise lahtise karva eemaldamine, vaid ka aluskarva hooldus. 

Toidulisanditest sobivad asendamatuid rasvhappeid sisaldavad tooted, mis on üldiselt õlidena müügil. Neid lisatakse toidule või manustatakse otse suhu. Antud tooteid tuleks kidlasti tarvitada pikema perioodi vältel ca 3-5 nädalat.