Tartus jagati 2019. aasta arhitektuuripreemiaid

Arhitektuuriaastat kokkuvõtval auhinnatseremoonial kuulutasid aastapreemiate laureaadid välja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Lisaks tunnustati auhinnatseremoonial ka ruumiloome valdkonna tulevasi tähti ehk tudengeid ning uudisena anti tänavu esimest korda välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni aastapreemiad.

„2019. aasta oli ruumikultuurile erakordselt hea. Ruum muutub aina olulisemaks, sellest annab tunnistust ka arhitektuuripreemiatele esitatud tööde rekordarv. Aastat jääb iseloomustama edukas rahvusvaheline koostöö ning kvaliteetse avaliku ruumi jõudmine ka väiksematesse Eesti nurkadesse,“ võttis aasta kokku tänavuse Arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonia peakorraldaja, Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhatuse esinaine Kristiina Kupper.

„Laureaatide hulgast leiame nii ühiskondlikult ainulaadseid objekte, mis mõjuvad rahvuslikult ja rahvusvaheliselt märgiliselt nagu Eesti Kunstiakadeemia uus hoone või Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Näeme ka, et ruumil on sotsiaalne mõõde, mis toetab elu erilisi hetki nagu lastehaigla vastsündinute osakond. Ruumi eri aspektide üle on mõtiskletud näituste ja ruumieksperimentide abil. Regionaalselt on kahtlemata tähtis linna tihendav ja ruumiliselt ümber mõtestav Valga uus keskväljak,“ tõi Kristiina Kupper mõned näited.

„Eriliselt tahaks välja tuua õnnestunud koostööprojektid. Näiteks helge ja karge Arvo Pärdi keskus, millest sai musternäide tõhusast ja usalduslikust koostööst tellija, arhitektide ja ehitajate vahel. Erialadevahelise koostöö üheks suurepäraseks näiteks on tänavu mitu preemiat pälvinud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, mille loomisel töötasid üheskoos EKA vilistlased – arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid – panid loovtöösse oma hinge ning pürgisid ühise eesmärgi poole. Tulemus on uus avatud maja, keskkond, mille ruumi saavad edasi muuta ja mõjutada juba need, kes seal praegu toimetavad,“ sõnas Kupper.  

„Rõõmu teeb, et Baltimaade arhitektid on ühendanud jõud ning koostöö tulemusel valmis riigipiire ületav Balti riikide esimene ühine ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Koostööd hinnati kõrgelt ka Tartu linnale järjepideva töö preemia andmisel. Vast aga kõige laialdasem koosloome päädis Paides ajutiste keskväljaku lahenduste eksperimentidena. Seda kõike on žürii ka kõrgelt hinnanud,“ lisas Kristiina Kupper.