Vertikaalaiandus Foto: Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kodu ja Aed
15. oktoober 2020, 14:10

Vaatame tagasi: need rohetrendid vallutasid maailma aastal 2020

Toome teieni trendid, millest mõjukates riikides seoses keskkonna ja aiandusega tänavu enim räägitakse.

Pole oluline, kas oled noor või vana, rikas või vaene – keskkond mõjutab meid kõiki. Kuigi me ei suuda peatada vihmametsade hävitamist, saame maailma muuta paremaks oma valikutega koduaias.

Roheline linn ja linnaaiandus
30 aasta pärast elab 70% maailma rahvastikust linnades, kuid inimeste igatsus roheluse järele jääb. Uuringud kinnitavad, et juba ainuüksi roheluse nägemine alandab meil vererõhku, rääkimata roheluses viibimise heast mõjust nii vaimsele kui kehalisele tervisele. Haljastus summutab müra, leevendab saastet, pakub kuuma eest varju ja hajutab talviseid tuuli. Taimed aitavad kaasa liigse vihmavee absorbeerimisele, linnametsad niisutavad õhku ja linnaaiandus liidab kogukondi. Rääkimata asjaolust, et hooldatud haljastus tõstab kinnisvara väärtust. Trendi­sõnadeks on haljas­katused, tolmeldajate elutingimuste ja elu­rikkuse soodustamine. Seega kasvab vajadus linnatingimustesse sobivate taimede ja muidugi ka taimekasvatuseks vajalike oskuste järele.

Vertikaalaiandus Foto: Ingrid Sembach-Hõbemägi

Vertikaalaiandus
Tahaks aeda, aga pole maad? Tõuse kõrgemale, korrustele! Vertikaalaiandus teeb võidukäiku üle maailma. Köögiseinal saab kasvatada ürte ja salateid. Kui sellest veel puud jääb, võib kaubanduses saada olevatest moodulitest koju kasvõi džungli luua. Taimede paljundamine pistikutega on üsna lihtne ja nii saab endale vähese vaevaga lopsaka taimeseina.
Lausa õnnega on koos need, kellel on rõdu või terrass – neil on võimalusi veelgi rohkem: kasvatada saab köögivilju ja marjapõõsaid või isegi väiksemaid viljapuid. Kui aga koduaias uutele taimedele ruumi pole, aga kangesti siiski tahaks, võtke kasutusse piirdeaed või majasein ning haljastage need ära.

Kompostimine Foto: Priit Grepp

Kompostimine
See juba meie esiemade aegadest tuttav aia- ja toidujäätmete ümbertöötamise viis teeb uut võidukäiku kogu maailmas. Korraldatakse teabepäevi, koolitusi, antakse välja lugematuid voldikuid ja raamatuid sel teemal. Tõepoolest – milleks viia aiast minema kõik väärtuslik (sügisesed lehed jms) ning osta seejärel turbal või kookoskiududel põhinevat kallist substraati, kui saab ise taimedele vajalikku teha! Kompostimine on hea mitmel põhjusel: saab odavalt vabaneda kuni 40% jäätmetest, parandada mullaviljakust ja mullaelustikku, see sobib nii väikesesse kui suurde aeda ning kompostmuld annab taimedele tagasi toitained, mis mullast võetud. Aed tänab!

Elurikas aed Foto: Ingrid Sembach-Hõbemägi

Elurikas aed
Kui teie aias elavad konnad ja teised kahe­paiksed, võite rõõmustada – seal toimib terve ja tasakaalus ökosüsteem. Eriti kasulikud on kahjurite tõrjumise seisu­kohast just kärnkonnad, kes hävitavad sääsevastseid, tigusid ja kahjurputukaid. Nende aeda meelitamiseks piisab pisikesest veesilmast. Konnadele sobib hästi kalavaba, sopiline, madal ning kindlasti ilma keemiliste puhastus­vahendite ja purskkaevuta tiigike. Vesi­roosid jm taimed ei tee samuti paha. Palaval päeval kosutab vesi aga sulissõpru, kes samuti aia tervise korras hoiavad. Ja ärme unusta siile – neilegi võiks aias olla oma koht, kus toimetada.

Toataimed Foto: pexels.com

Toataimed
Toataimed parandavad meeleolu, kaunistavad ruumi, aitavad kaasa toaõhu puhastamisele ja vähendavad stressi­ilminguid. Ookeanitaguse statistika järgi on toataimede müük juba ületanud püsilillede ja puude-põõsas­­te müügi numbrid. Huvi toataimede vastu ühendab inimesi, tekitades uusi taimesõprade kogukondi. Koos korraldatakse õppepäevi, käiakse ekskursioonidel, jagatakse kogemusi sotsiaalmeedias. Läänes on tekkinud lausa uued eeskujud: plantfluencerid (plant ehk taim + influencer ehk suunamõjutaja), keda jälgitakse ja kelle soovitusi järgitakse.

Muld on kuld
Kuni 20. sajandini oli muld terve ja toitainetest rikas, kuid metsade arutu raiumine ja erosioon on hävitanud maailma mullast kolmandiku, suure osa on inimene ka intensiivviljelusega ära rikkunud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul võib aastaks 2050 muld sellisena, nagu me seda praegu teame ja vajame, olla hävinud. Seepärast on orgaaniline taimekasvatus, viljavaheldus, kompostimine ja elurikkuse soodustamine väga olulised, nii saame hoida planeedi elamisväärsena.

Kestlikkus
Mäletate veel aegu, kui asjad püsisid kaua ning isegi kui katki läksid, sai neid parandada? Ja kuidas vanasti asju pakendati? Enim jäätmeid tekibki viletsatest materjalidest ja pakenditest. Uus keskkonnateadlik põlvkond teeb oma ostu­otsuseid juba paljuski lähtuvalt kestlikkusest ja ette­võtte ökoloogilisest jalajäljest. Maailma suurima turu, Ameerika Ühendriikide ostjaskonnast pool on valmis soetama tooteid firmadelt, kes panustavad keskkonna säästmisse. Kestlikele toodetele kulutatav summa kasvab järgmiseks aastaks hinnanguliselt 150 miljardi dollarini.