Sööt on peidetud männikäbidesse ja punutise patsidesse.Foto: Marika Mikkor
Kodu ja Aed
21. detsember 2020, 13:33

TOREDAD IDEED: toitvad atraktsioonid sulelistele

Külmal ajal lindude toitmine pakub rahuldust paljudele. Siit leiab nõuandeid, kuidas sulissõpradele loodus- ja taaskasutus-materjalidest toidulaudu teha.

Ornitoloogid on seisu­kohal, et linde võiks söötma hakata lumikatte saabudes, toidulaud peab olema mitmekesine ja toidumaja lihtsalt ligi­pääsetav. Loodus­fotograafid eelistavad võimalikult looduslähedasi linnu­söögilaudu, kasutades dekoratsiooniks sammalt jms. Kontakt oma lindudega on neil lähedane. Kuid lindudega võib arendada suhteid ka lihtsalt pargis jalutamas-jooksmas käies.
Küll elu ja linnud ise õpetavad ajapikku, kuidas on parem toimida. Kui linnud pole harjunud meile sobivas kohas kogunema, kulub nende kohale meelitamiseks isegi paar nädalat.

Sestap tuleks kõigepealt valida sobiv koht, kus on ka hea linde vaadelda ja pildistada. Siis, juba enne korralikuma toidumaja valmimist, tuleks panna sinna sööt, näiteks pekitükk oksa külge rippuma või korvike-tops seemnetega. 

Sööt on peidetud männikäbidesse ja punutise patsidesse. Foto: Marika Mikkor

Kui toidumaja lähistele riputada mõni täheke, rõngas, punutis, võtavad sulelised need ruttu maandumisplatvormina omaks. Nad kiiguvad neil ja on isegi läbi rõnga lennanud. Ka krobelistele kuuse­okstele on lindudel hea maanduda ja tänu vaigusisaldusele kannatavad need hästi ka vihma. Linde ei huvita mitte üksi toit, vaid nad on ka sotsiaalsed, intelligentsed ja uudishimulikud. Ka siis, kui liigu­­me metsas, jälgivad meid kümned silmapaarid. Sulelised tunnevad oma inimesi.

Enamasti liiguvad linnud, olenevalt päevamenüüst, mitme söötmiskoha vahet. Foto: Marika Mikkor

Enamasti liiguvad linnud, sõltuvalt päeva­menüüst, mitme söötmiskoha vahet. Pakasega võiks toit olla rikkalikum ja rasvarohkem. Suurema külma­­ga on linnud inimestega palju sõbralikumad. Siis ilmuvad tihaste ja puukoristajate toiduplatsidele ka leevikesed ja üksikud talvituma jäänud metsvindid. Viimased ongi kõige metsikumad ja söövad ainult maapinnalt, nende ja teistegi aremate suleliste jaoks viskan toitu alati võimalikult laias kaares ka maapinnale.
Kevadel külastavad söödaplatse ka ­rohevindid, siisikesed ja urvalinnud, maapinnal võib toitu otsimas näha üksikuid põhjavinte. Linnud on küllaltki ettearvatava käitumisega. Kui panna maitsvamat nokapoolist, nt maapähkleid, siis läheb kakluseks. Alati saab nalja sinitihastega. Minu suureks lemmikuks oli üksik läbirändav must­tihane. Ka salu- ja põhjatihased on üpris inimsõbralikud.

Ideid meisterdamiseks

● Punutis. Põhimõtteliselt sobib lindude toidulauaks mistahes punutis, mille vahele või külge saab kinnitada pekki ja peki külge seemneid. Sobivad ka punutud pannialused või korvikesed, mida võib pestava materjaliga vooderdada.

● Käbid. Vägagi looduslikud ja kaunid on toasoojas lahti läinud männikäbid, mille soomuste vahele saab panna pekki ja seemneid.

Uksepiit vooderdatakse seest ja väljast kuivade okstega. Foto: Marika Mikkor
Pudeli üla- ja alaossa kinnitatakse värsketest okstest patsid. Foto: Marika Mikkor

Katusega seemnesalv. Lõigata plastpudelisse 1–2 ukseava, katta uksepiidad traadi abil seest ja väljast kuivade okstega ning põimida ümber pudeli üla- ja alaosa värsketest okstest või oksapatsidest vitsad. Lävepakuks võib lisada veel käbisid või oksi. Toidumaja põhja tasub vee äravooluks torgata naaskliga augud. Sellised toidumajad on hästi pestavad. Plasti kasutamine on igati ajakohane, sest seda vedeleb kõikjal meie ümber. Isegi hallpearähnid käivad korrusmajade juures vahtplasti nokkimas, linnades elavad luiged teevad sünteetilisest rämpsust pesi. Plasti külge on ka meil hea oksamaterjali kinnitada.  

Jaanuaris on sobib kasutada ka jõulukuuse oksi, näiteks okasteta või kuivanuid vaheldumisi sellistega, mis alles toidumaja seinas olles okkaid langetavad.

Toidumaja külgede pinnalaotus. Kõik on veel planeerimisjärgus - kas ja kuhu lisada käbidekoratsioon või pats. Foto: Marika Mikkor

Kanistrist toidumaja. Samal põhimõttel saab valmistada neljakandilisest auto aknapesuvedeliku kanistrist suurema toidumaja, lõigates selle külgedesse 2–4 suurt ava ja kattes plastiribad oksamaterjaliga.
 
● Igasugu esileulatuvad oksad on lindudele mugavaks maandumiskohaks ja korratuma disaini puhul matkivad risuhunnikut. Punutise vahele võib torgata värskeid männioksi – varjamaks siin-seal vilksatavat plasti ja muutes tulemust looduspärasemaks.
 
Toekas toidumaja. Selle tarbeks võetakse suurem plastpudel või -kanister, lõigatakse avad ja punutakse kuivadest okstest ümbrise pinnalaotus. Oksad põimitakse kahe paralleelselt jooksva traadipaari vahele, traate vaheliti pannes. Karkass kinnitada traadiga plastnõu külge. Soovi korral võib ümberringi jällegi kinnitada oksi või patse, millele on hea maanduda ja mis ka traadi ära katavad.
 
Reeglid. Alati tuleb kokkukeerutatud traadiotsad ohutult ära peita ja traat võiks olla roostevaba. Ühendada võib eri tehnikaid ja töövõtteid ning materjale. Ka üht ja sama toidumaja saab pidevalt edasi arendada. Ning toidumaja või linnuatraktsiooni peaks riputama sellisesse kohta, kuhu kassid ligi ei pääse.

Linnud on leidnud söögipunkti. Foto: Marika Mikkor