Vanasti käisid süldi sisse ka maks ja kops (29)

Süldi valmistamise traditsioon püsis baltisaksa köögis läbi aegade. 18. sajandil lisati seasüldile ingverit, peterselli ja nelki. 18. sajandil olid tuntud näiteks soolane härjapeasült naeristega, magushapu veisejalasült ning vasikapeasült mandlite, pistaatsiapähklite, korintide ja sidrunikoorega.  Seasüldile lisati ingverit, peterselli ja nelki. 

Eestis hakati seasülti tegema 19. sajandi lõpupoole, eeskätt pulmadeks. Sülti keedeti suurtest lihatükkidest koos väiksemate kontidega ning lisati ka maks ja kops. 19.–20. sajandi vahetusel levis saksa köögi eeskujul kontidest puhastatud sült, millesse siseelundeid ei pandud. Rannapiirkondades valmistati kalasülti, Setumaal kuulus pidulauale ahvena-, lutsu-, koha- ja kiisasült. 

Allikas: „101 Eesti toitu ja toiduainet“ Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põldsam-Jürjo, Ulrike Plath, kirjastus Varrak