Kui Tallinnas suures kortermajas on 2 nädalat elekter ära, siis mõnigi mõtleks maal elamise plussidele. Pliit ja ahi puuküttega, vesi õues kaevus, õues kuivkäimla. Keldris juur- ja puuviljad, liha- ja kalakonservid. Laudas kanad ja mõnel veel kitski, kes piima annab. Loodame, et mõne nädala peaks vastu.
Täidame siis oma köögikapid konservidega igaks juhuks, Ja siis tuleb neid ikka kogu aeg uuendada, välja vahetada.Toituda konservidest. Õnneks minu eluajal, 60 aasta jooksul pole seda vaja läinud.Kui juhtub totaalne katastroof, siis peaks koheselt kaubanduses kehtestama ülirange jagamise süsteemi, et päevas inimese kohta üks konserv, et ellu jääda. Kuni on riigil varusid. Kas ei peaks arukalt mõtlema . Riigi vastutusest, valmisolekust?
mida suudab inimene . Mida suudab riik. Ma küsiksin, kas riik ka valmistub katastroofiks? Kui valmistub, siis peaks esimene asi olema toiduainete veoks sobivad tsisternid kohe vett jagama. Ja võiks välja mõelda meetmed, kuidas korrusmajades vee ja kanalisatsiooni süsteemi seiskumisel WC-de kasutamine lõpetada , et ei tekiks totaalset kaost. Hirmutatakse inimesi. Aga riik?
Kui kriisiaeg ja elekter ka kadunud, siis jäävad el.pliidi omanikud küll jänni, meil balloongaas,varu ka olemas, palju konserveeritud purkidesse ja juurvilju keldrisse ka pikaajalisi kuivaineid mitmeks kuuks, oma pere ja lemmikloomadega peame ikka mitmeid kuid vastu. Aga probleem veega, ilma elektrita ei tule ju kraanist tilkagi, aga eks saaks kasutada soojaveepaagist kui tagasivoolu klapp avada, on 100 +300(saunas) liitrit olemas, kuigi külmal ajal jääme majasoojata, siis kolime sauna, seal puuküttega saunaahi ja eesruumis kamin. Eks pikk elu ole õpetanud igaks olukorraks valmisolekuks.
KOMMENTAARID (9)