Selgus Sillamäe Vanalinna Kooli arhitektuurivõistluse võitja

Arhitektuurivõistluse žürii leidis, et “Üki kaki kommi” koolihoone arhitektuur on rahulik ja helge, hoone liigendatus ja mahtude suurus sobitub suurepäraselt Sillamäe kortermajade hoovimiljöö ja selle mastaabiga. Lakooniline vormikeel ja minimalistlikud fassaadid vastanduvad elegantselt Sillamäe stalinistlikule ehituslaadile.

„Kuigi esimese koha saanud ideekavandi edasiseks projekteerimiseks on žürii teinud rida asjakohaseid soovitusi ja ettepanekuid, võime kindlalt öelda, et “Üki kaki kommi” koolihoone on V. Tškalovi tänava kortermajade ja paisjärve nõlva vahel loogiliselt ja põhjendatult paigutatud, sobitub asukoha miljööga ning annab märku uuest ajajärgust Sillamäe linnaruumis,“ kommenteeris žürii otsust Sillamäe arhitekt-linnaplaneerija Anatoli Špakovs.

Eesti Arhitektide Liidu presidendi ning arhitektuurivõistluse žürii liikme Katrin Koovi sõnul on uute koolihoonete planeerimisel ning tänapäevase koolikeskkonna loomisel arhitektuurivõistlustel oluline roll. „Žürii vastutus ei piirne üksnes linnaruumi sobivuse ja arhitektuuri kvaliteedi hindamisega, vaid tuleb ka vaadata, kas kavandatud koolikeskkond tervikuna toetab laste arengut uuenenud õpikäsituse valguses. Hea kooliruum on läbimõeldud füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, mille loomist tuleb alustada juba ruumi kavandamisel. Arhitektuurivõistlus loob head eeldused parima lahenduse väljasõelumiseks,“ ütles Katrin Koov.

Kooli peasissepääsu ala võimaldab hoonele mitmest suunast ligipääsu. Spordiväljak on krundi idapoolses osas ja ei jää ette lõunavaadetele. Diagonaalselt paisjärve kaldast tagasiastuv hoonemaht jagab maastiku kaheks selgelt piiritletud alaks – esinduslikumaks eeshooviks ja mängulisemaks tagahooviks.

Spordiväljak on krundi idapoolses osas, luues distantsi elumajadega ning vabastades lõunakülje paisjärve vaadetele ja õuetegevustele. Kooliruumide paigutus on tänu selgepiirilistele funktsionaalsetele aladele lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud.

Sillamäe Vanalinna Kooli õpilaste arv aastast aastasse väheneb ning uus hoone peab arvestama keskmist õpilaste arvu, milleks on 382 õpilast. Olemasolev koolihoone ei vasta enam õpilaste arvule ning selle infrastruktuur on samuti vananenud. Praegune koolihoone tuleb täies ulatuses lammutada ning asendada uuega.

Projekti toetatakse meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” alusel.