Kuuse asemel too jõuluajaks lilled tuppa!

Jõulutäht

Jõulutähel ehk kaunil piimalillel on okste tipus ka tagasihoidlikud õied, kuid dekoratiivseks teevad taime kõrglehed, mille värvivalik vaheldub punasest valgeni. Jõulutäht tunneb end hästi mõõdukas soojuses – ahju või radiaatori lähedus talle ei sobi. Tõmbetuul ja ülemäärane jahedus võib mõjuda nii, et lehed varisevad maha. Taim vajab korrapärast leige veega kastmist. Muld peab kastmiskordade vahel tahenema, ent ei tohi läbi kuivada. Alusele jäänud vesi tuleb ära valada.

Hüatsint

Praeguseks meiegi jõuluajas hoogsalt kanda kinnitanud hüatsint kuulub Soomes jõulude juurde juba 1879. aastast, mil üks Helsingi lillekaupmees tõstis lõhnava õiekobaraga taime jõuluajaks oma poekese aknale. Sellest sai alguse valgest tumelillani varieeruva õitevärviga hüatsindi võidukäik jõululillena.

Kastmisega tuleb olla hoolikas: liigne kastmine venitab varred pikaks, kuivale jäädes närbuvad õied kiiresti. Raske õiekobar vajab sageli tuge. Kui taim viia ööseks jahedasse, õitseb ta kauem. Jõuluks ajatatud hüatsindid on mõeldud hooajataimeks.

Alpikann

Alpikann on kastmise suhtes tundlik ja eelistab ühtlast niiskust. Kastes tuleks valada vesi potialusele, lasta sel pool tundi imenduda ja siis ülejääk ära kallata. Ülemäärane kastmine muudab lehed kollaseks ja peagi lõpetab taim õitsemise. Alpikann ei talu hästi ka liigset soojust: meelepäraseim temperatuur on 15–18 kraadi. Närbunud lehed ja õied tuleb ära tõmmata, kord nädalas võiks taime õrnalt dušitada ja igal kolmandal kastmiskorral väetada.

Asalea

Asaleal on läikivad lehed ja palju topeltõisi, mis sageli on narmalise servaga. Jahedas ja valges kasvukohas õitseb kaua, närbunud õied tuleb ära korjata. Asalea kasvab hästi savipotis, millega võiks teda mõne päeva tagant mõneks minutiks veekaussi uputada. Läbikuivamist ei talu, ka ei sobi asaleale täispäike, küttekeha lähedus ega kuusest ja puuviljadest eralduv etüleen.

Ilusal põõsal on prisked läikivad lehed ja palju topeltõisi, mis pärast närbumist tuleb ära korjata. Mitmevärvilistel õielehtedel on sageli narmalised servad. Jahedas ja valges õitseb taim kaua. Muld peab olema turbaseguselt happeline ning väetis rododendronitele sobiv.

Asalea on pärit niisketelt aladelt, mistõttu taim ei talu kuiva. Hästi kasvab ta savipotis, sellega tuleks teda korrapäraselt mõne päeva tagant mõneks minutiks vette tõsta, et muld ja pott saaksid vett imada. Asaleale ei pruugi sobida kuuse või puuviljavaagna ülemäärane lähedus (tundlik neist eralduva etüleeni suhtes), ka ei talu lill täispäikest ega küttekeha kuumust. Soojas ruumis on abi lehtede ja õienuppude piserdamisest.

Kalanhoe

Kalanhoed, mille tagasihoidlikud punastes toonides õied sobitavad taime kenasti ka jõuluaega, on eriti lihtne kasvatada. Väikesed ühekordsed või topeltõied püsivad mitu kuud. Kastmise võib päevadeks unustada, sest paksudest sukulentsetest lehtedest aurub vett õige vähe.

Ratsuritäht

Ratsuritähe - jõululillede suursugune kuninganna – õite läbimõõt võib ulatuda 20 sentimeetrini. Sibulast tõuseb üks kuni kolm õievart, millel puhkevad suured kellukakujulised õied. Neid võib ühel varrel olla kuni kaheksa, mistõttu õievars vajab toestamist. Soojas ja liigse kastmise mõjul venivad õievarred pikaks. Öine jahedam koht aitab õitsemisaega pikendada. Uuesti õitsemiseks on sibulal tarvis umbes kolmekuulist kuiva puhkeperioodi jahedamas ruumis.

Skimmia

Punavarreline skimmiaon suhteliselt hooldusvaba ja leplik, tähtis on, et taim saaks jaanuaris-veebruaris jahedas puhata. Armastab valgust ja jahedamat kasvukohta, pelgab otsest päikest. Lehed on tumerohelised ja läikivad. Rohetavad või punakad nupud avanevad valkjateks õiteks, mis hiljem muutuvad dekoratiivseteks marjadeks. Marjadega oksi kasutatakse sageli ka lilleseadetes. Skimmiat tuleb korrapäraselt kasta ja piserdada. 

Jõulukaktus

Õitsemiste vaheajal lisab jõulukaktus ruumi mõnusat taustarohelust, õiteajal saab temast aga tähelepanu keskpunkt - lopsakates õites jõulukaktusest on võimatu mööda vaadata. Kui olete jõulukaktuse ostnud, ärge teda kodus kohe paberist lahti harutage: laske lillel rahulikult mõni tund pakendis seista, et temperatuurid ühtlustuksid. Jõulukaktusele sobib näiteks põhjapoolne aknalaud, sest taimele meeldib valgus, aga mitte ere lõunapäike. Meelepäraseim temperatuur on 15–20°, liiga soojas (üle 23°) ega ülemäära jahedas (alla 12°) ei taha jõulukaktus õitseda.