Õhuke kilekott maksab Rimis alates tänasest 5 senti. Foto: Anna Shvets / Pexels
Nipid
18. veebruar 2020, 18:55

Rimis maksab õhuke kilekott nüüdsest 5 senti! Ettevõte: püüame nende kasutamist poole võrra vähendada, tasuta võeti aastas miljon kotti (56)

Õhukesi kilekotte võib seaduse järgi tasuta jagada hügieeni eesmärgil. Kui seni sai ka Rimis puu- ja köögiviljalettide juures õhukesi kilekotte tasuta võtta, siis nüüdsest tuleb iga kilekoti eest 5 sendi võrra aga rahakotti kergendada. Ettevõte püüab selle sammuga vähendada nii enda kui ka oma klientide ökoloogilist jalajälge.

„Õhuke kilekott või üldse kilekott ei ole esmatarbekaup, ilma milleta kuidagi ei saa,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. „Tegime eelmisel aastal mitu eksperimenti, mil kõik õhukesed kilekotid maksid 5 senti. Eksperimentide tulemus oli see, et õhukesi kilekotte osteti poole vähem kui neid tasuta võeti ehk miljoni asemel pool miljonit. Samal ajal tõstsime ka suurte kilekottide hinda 5 sendi võrra – 20 sendilt 25 sendini. Viimast muutust aga ei pidanud kliendid oluliseks hinnatõusuks ning suuri kilekotte osteti sama palju kui kogu aeg on ostetud. Siiski on viimase aasta jooksul pigem kasvava klientide arvu juures ostetud suuri kilekotte 10% vähem.“

Batsi sõnul saab selle põhjal teha ainult ühe järelduse – tasuta õhuke kilekott on eestlase jaoks nii omaks saanud, et selle eest ei taheta väga kergekäelisel raha välja anda. Küll aga ollakse millegipärast meeleldi nõus maksma kõrgemat hinda suurema kilekoti eest. „Kummaline on see, et soodsamat paberkotti pole poekülastajad kilekoti vastu välja vahetanud, kuigi väike tõus nende müügis on näha. 2017. aastal oli paberist ostukottide müük 22% ning 2019. aastal juba 31% kõikidest ostetud kottidest. Ka paberkott pole looduse heaolu silmas pidades parim lahendus, seepärast oleme aastaid üles kutsunud ostukotte pigem taaskasutama.“

Lahtises liha- ja kalaletis Batsi sõnul head asendust õhukesele kilekotile veel ei ole. Seal on õhukesed kilekotid jätkuvalt tasuta, kuid kliendil on alati võimalik lasta panna liha- või kalatoode oma korduskasutatavasse karpi.

Keskkonnasõbralikud ostukotid
Alates veebruarist on Rimis müügil uus keskkonnasõbralike ostukottide valik, kus on nii 100% taaskasutatud plastpudelitest valmistatud riidest kotid, uue kujunduse ja erineva suurusega paberkotid ning kilekotid, milles on 50% ulatuses taaskasutatud materjali. Selle muudatusega on ringlusse võetud materjali osakaal Rimi ostukottides 33%.

„Keskkond on meie vastutustundliku ettevõtluse strateegia üks peamisi prioriteete,“ lisas Bats. „Plastikust ei saa loobuda üleöö, aga ka see, kui inimene tuleb poodi oma taaskasutatava ostukotiga, on väike samm keskkonnasäästlikuma majandamise poole. Juba ühest kilekotist loobumine teeb keskkonnale heateo. Meie plastiku vähendamise algatuse eesmärk on kliente kaasata ning panna nad mõtlema, kas kilekott ikka on alati parim valik.“ 

Katrin Bats leiab, et igal poekülastajal võiks poodi tulles kaasas olla riidest ostukott ning oma korduskasutatavasse kotti saab panna ka puu- ja köögiviljad. „Samuti pakume õhukesele kilekotile puu- ja köögiviljalettide juures korduskasutatavaid alternatiive.“

2020. aasta lõpuks asendab Rimi ka ühekordsed plastikust söögiriistad, kõrred ja plastkarbid keskkonnasõbralike lahendustega. Ühtlasi tegeleb ettevõte aktiivselt sellega, et vähendada puu- ja köögiviljade pakendamist. 

Ka kliendid soovivad negatiivset keskkonnamõju vähendada
Rimi tellitud uuringust, mis viidi eelmisel aastal läbi kõigis kolmes Balti riigis, selgus, et 75% vastajaist ootas kaupluselt keskkonnasõbralike lahenduste tutvustamist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju. Suurem osa vastanuist tunnistas, et nad juba tegutsevad keskkonnasõbralikult või plaanivad seda teha lähitulevikus. Uuringu järgi peavad eestlased prioriteediks esemete, sealhulgas pakendite (63%) taaskasutamist, plastpakendite kasutamise minimeerimist (53%) ja jäätmete ringlussevõttu (31%).

Rimi uuring Baltimaade tarbijate harjumuste kohta viidi läbi koostöös Baltimaade juhtiva turu-uuringufirmaga RAIT Group 2019. aasta juulis-augustis. Veebiküsitlusele vastas 3050 inimest vanuses 18-65 aastat.