Foto: Pixabay
Kodu ja Aed
27. oktoober 2020, 09:28

Lugu ilmus Õhtulehe lisas "Korteriühistu"

Prussakad korteris? Tõrje pole ainult sinu mure

Paljudes kortermajades teevad peavalu prussakad ja seetõttu on prussakatõrje ühistutes päevakorral. Õigel teel on need ühistud, kes leiavad, et kahjuritõrje on majarahva ühine mure.

Kui mõnes korteris elutsevad prussakad, tasub ühistujuhil kõigepealt olukord majas kaardistada ja seejärel tõrjespetsialisti abiga otsustada, kuidas saab kõige tõhusamalt kahjuritõrjet korraldada, ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi liidu ajakirjale Elamu teemat kommenteerides.

Abi koos tegutsemisest

Kahjuritõrjet tegeva osaühingu Tomson omaniku Juhan Tomsoni sõnul on kõige suurem viga, kui ühistujuht leiab, et prussakate tõrje on iga korteriomaniku enda asi. „Kui iga korter teeb tõrjet ise ajal ja eri vahendeid kasutades, kaasneb sellega suur resistentsuse oht,“ ütles Tomson telesaates „Ringvaade“. „Tõenäosus, et sedasi tegutsedes läheb asi hoopis hullemaks, on väga suur.“ Kahjuritõrjespetsialist märkis, et ühiselt kogu majas tehtud töö tuleb korteri kohta tõenäoliselt ka odavam, sest kulud jaotatakse korteriomanike vahel.

Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kus on majas prussakaid kõige rohkem. Selleks peab ühistu esimees või juhatuse liige rääkima probleemist võimalikult paljude majaelanikega. Seejärel saab juba putukatõrjespetsialistiga kokku leppida tõrje aja.

Kuidas prussakad korteritesse pääsevad? „Neid võib kaasa saada kõikjalt – reisilt, kauplusest, isegi ühissõidukist,“ tõdeb Tomson EKÜLi ajakirjas Elamu. „Kõige lihtsam on neil muidugi naaberkorterist tulla, eriti alt ja ülevalt, sest põhilised liikumisteed on toru- ja ventilatsioonišahtid, aga näiteks ka pistikuavad.“

Kui prussakad on juba majja pääsenud, siis ilma üldtõrjeta on kogenud spetsialisti hinnangul raske tagada, et mõni korter majas neist vabaks jääb. „Kui mõni korteriomanik polegi neid oma kodus näinud, ei maksa üldisest tõrjest keelduda,“ manitseb ta.

Sama meelt on ka Urmas Mardi: „Seaduse kohaselt on iga korteriomanik kohustatud kasutama talle kuuluvat kaasomandi osa heaperemehelikult ega riivama teiste inimeste õigusi. Prussakas on siiski kahjur, mitte koduloom, inimesed peavad mõistma, et iga korteriomaniku huvides on kõige olulisem kahjuritõrje majas ühiselt läbi viia. Kindlasti on aga oluline üldkoosolekul rääkida prussakaprobleemist ja tõrje vajalikkusest.“

Vaja ka kordustõrjet

Ehkki prussakate lemmikpaigad on köök, eriti külmkapi ja valamu ümbrus, ning vannituba ja WC, tuleb tõrjet kindlasti teha terves korteris. Seda eelkõige profülaktikaks, sest pärast tõrjet võivad prussakad algul väga intensiivselt liikuma hakata – see näitab, et tõrje on nende elu ebamugavaks teinud ja nad liikvele sundinud.

Kui kellelgi on terviseprobleeme, tasub tõrjujale sellest kindlasti rääkida, soovitab kogenud spetsialist. „Hea oleks teha seda paar päeva enne tõrjet – saame nõu anda või kasutada vajadusel mingeid muid tõrjeviise. Tavaliselt ei soovita me paaril päeval pärast tõrjet põrandaid pesta, aga ruume tuulutada võib kohe,“ jagab Tomson juhiseid. „Kööki võib kasutada kas või kohe, ehkki parem oleks paar tundi oodata. Väikesed lapsed ja lemmikloomad võiksid tõrje ajal õues olla.“

Putukatõrje spetsialisti sõnul piisab 80% juhtudel ühest tõrjekorrast, kuid probleemsetes korterites ja nende lähiümbruses on mõnikord vaja ka kordustõrjet. Seda tuleks teha vähemalt 20, veel parem 30 päeva möödudes – enamik prussakaid hukkub pärast tõrjet nädalaga, kuid prussakamune ei hävita ükski mürk ja umbes kuu ajaga võib kooruda uus põlvkond. Nende hävitamiseks ongi vaja kordustõrjet.

Tõhus tõrje – terves majas korraga

Toiduaineid saastades võivad prussakad levitada haigusi (nt salmonelloosi), mis põhjustavad kõhulahtisust, aga ka teisi mao- ja soolehaigusi. Lastel võivad nad põhjustada ka allergiat (nahaärritus, vesised silmad, aevastamine jm) ja allergilist astmat. Seepärast tasub prussakaid märgates kohe mõelda nende tõrjumisele.

Tõrjet tuleks kortermajas teha ühiselt, seda ei maksa jätta iga korteriomaniku enda mureks, sest sellega kaasnevad enamasti tõsised probleemid.

  • Korteriomanikud, kelle kodust on prussakate levik alguse saanud, ei võta sageli omal algatusel nende hävitamiseks mitte midagi ette.
  • Kui tõrjet tehakse üksikutes korterites eri aegadel ja vahenditega, kujuneb prussakatel kergesti välja multiresistentsus.
  • Prussakatõrje ühes korteris sunnib prussakaid rohkem liikuma, nad hakkavad otsima mugavamat pelgupaika ja jõuavad kiiresti ka nendesse korteritesse, kus seni neid polnud.
  • Ultrahelipeletitele ei maksa lootma jääda, sest need peletavad, aga ei hävita kahjureid. Esialgu nad mingi näilise efekti tõepoolest annavad, sest peletavad prussakaid – aga kuhu on prussakatel kortermajas minna? Ainult naaberkorterisse! Miinus on seegi, et prussakad harjuvad ultraheliga üsna kiiresti ega lase end peletil enam häirida. Nii mõnigi kord on prussakad teinud pesa otse ultrahelipeleti alla, mis tõestab selle seadme ebatõhusust.

Enneta prussakate sissetungi

Mida soodsamad elutingimused majas prussakatele on, seda kiiremini nad paljunevad ja levivad. Kui on teada, et  mõnes korteris on prussakad, tasub alati nõustuda ühise tõrjega ka siis, kui enda korteris pole neid veel silma hakanud – kui naaberkorteris tõrjet tehakse, jõuavad prussakad rahulikumat pelgupaika otsides peagi kõikjale kogu majas. Ühistõrjet oodates saab korteriomanik ka ise ühte-teist ära teha, et prussakate sissetungi ennetada.

Paranda veelekked. Tee korda kõik tilkuvad kraanid-torud ja püüa niiskete ruumide seinad ja põrandad hoida võimalikult kuivad: prussakas ilma veeta üle nädala vastu ei pea. Kui sinu kodus pole niiskust, võid loota, et prussakad seal end sisse ei sea.

Korista hoolikalt. Kodu peaks olema laitmatult puhas. Jälgi, et kööki ei jääks vedelema toidujäätmeid, nõud oleksid alati korralikult pestud-kuivatatud ja kõik pinnad, sealhulgas köögipõrand, purukestest puhas. Prussakad ei kipu eriti sinna, kust neil pole lootust toitu leida.

Tühjenda sageli prügikasti. Ideaalne, kui suudad prügi igal õhtul välja viia ja prügikasti puhtaks pesta. Prussakad liiguvad ringi peamiselt öösiti ega kogune sinna, kust midagi võtta pole.