Kui töötaja kõnnib töökohal ühest ruumist teise ja väänab jala välja või kukub tööd tehes redelilt, on tegemist tööõnnetusega.Foto: StockSnap / Pixabay
Nipid
9. märts 2020, 05:30

Lugeja küsib: väänasin töö juures trepi peal jala välja ‒ kas see on tööõnnetus?

Kui väänad tööl jala välja või kukud redelilt, siis kas see kvalifitseerub tööõnnetuse alla? Kas tööandjal kaasnevad sellega kohustused maksta sulle hüvitist? Kui pead tööõnnetuse tõttu jääma haiguslehele, kas see on kuidagi teistmoodi reguleeritud kui haigestumise puhul? Kõigile neile küsimustele vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Kaljula sõnul on tööõnnetusega tegemist siis, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja:

  • täitis tööülesannet
  • tegi muud tööd tööandja loal
  • tegutses tööandja huvides
  • viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Teisisõnu: kui töötaja kõnnib töökohal ühest ruumist teise ja väänab jala välja või kukub tööd tehes redelilt, on tegemist tööõnnetusega.

Kes hüvitab kahju?
Kaljula lisab, et töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, näiteks on temaga juhtunud tööõnnetus, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. „Kahju hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust, mille § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud,“ täpsustab töökeskkonna konsultant. Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Nendeks võivad olla:

  • proteesid ja abivahendid
  • retseptiravimid
  • kulutused taastusravile
  • sõidukulud raviasutusse
  • kannatanu hooldamiskulud.

Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kui palju saab töötaja hüvitist?
Kaljula lisab, et kui töötaja jääb tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehele, maksab haigekassa hüvitist haigestumise teisest päevast. Hüvitise määr on sel juhul 100%. „Hüvitist makstakse kuni 182 päeva eest,“ märgib konsultant ja lisab, et makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist. Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.