Remont ja Ehitus

Lugu ilmus Õhtulehe lisas Kodu ja ehitus

PÕHJALIK NIMEKIRI: pane paika suvised remondiplaanid 

Ia Mihkels, Õhtuleht, 28. aprill 2020, 07:45
Foto: Pexels
Talv näitab kätte paljud kodu nõrgad kohad: kust puhub tuul sisse, kust tilgub sulailmaga vesi, kus vajub miski ripakile, laguneb või ähvardab rebeneda. Kui oled juba mitu aastat talviti mõelnud, et suvel tuleks need asjad korda teha, siis – tee sel suvel ära!

Lase parandada tõrkuvad aknad

Enne järgmist talve kontrolli kindlasti tihendite puhtust ja määri neid silikoonmäärde või spetsiaalse hoolduspulgaga. Kord aastas tuleks ka suluseid puhastada ja õlitada, selle tööga saab igaüks ise hakkama. Akende reguleerimise, tihendite vahetamise või muud akna toimivust mõjutavad tööd tasub siiski jätta vastava kvalifikatsiooniga meistrimehe teha.  

Kui aken avaneb selliste kriunatuste saatel, et kui tahad varahommikul kevadet nuusutada, äratad kogu maja, võiks selle parandamise kohe plaani võtta – enne kui akent enam sulgeda ei saagi.Foto: Pixabay

Ahi ajab kütmisel suitsu sisse

Millal korstnapühkija viimati käis? Sageli tuleb näiteks kortermajades ette, et korstnapühkija on käinud küll korstent puhastamas, aga kõigisse korteritesse pole ta sisse pääsenud, mistõttu lõõrid on korteris jäänd puhastamata. Kui tegemist on vana ahjuga, võib ka mõni kibi kusagilt pudenenud mitte just kõige soodsamasse kohta.

Igal juhul ei maksa riskida, et lõpuks on majas tuli lahti, parem kutsu kohale korstnapühkija ja lase tal oma tõrkuv ahi üle vaadata. Ei oska ju keegi täpselt öelda, kui kaua sel kevadel veel kütta on vaja – ja ei jää ka järgmine talv tulemata.

Ahi ajab kütmisel suitsu sisseFoto: Tiina Kõrtsini

Vaata üle katusekate

Lumerohkel talvel võib katusele kergesti viga teha, kui seda puhastatakse toore jõu ja sobimatute tööriistadega. Aga ka krõbekülma pakase ja päikeseliste sulailmade vaheldumine võib kattematerjali sedavõrd mängitada, et see ei pea vastu ja mõraneb või murdub mõnest liitekohast. Jälgi, kas katus on terve, kas ei esine (sõltuvalt materjalist) mõrasid ega roosteplekke või lekkekohti, kas materjali liitekohad on tihedad ja katusetarvikute kinnitused ei logise,

Vajadusel vaheta/kinnita logisevad kruvid ja paika kohad, kust talv kattematerjali lahti on kangutanud. Kui sa pole päris kindel, et suudad katkise koha ise õigesti parandada, kutsu kohale asjatundja või pea vähemalt temaga nõu.

Parandamata jäetud või kehvasti lapitud pisiviga katusel võib järgmisel talvel põhjustada juba kulukat remonti nõudvaid kahjustusi.

Võta plaani katusealuse soojustamine

Kui katusekate on vana ja soojustuseta, pole ime, kui kodu kütmine erilist tulemust ei anna. Sama häda võib aga ilmeda suhteliselt hiljuti ehitatud maja juures, kui ehitaja pole oma tööd korralikult teinud.

Kas talvel tekkisid räästasse jääpurikad, kas mõni koht katusel sulas pärast lumesadu eriti kiiresti paljaks, kas siseseintel on (eriti laenurkades) veeplekke või niiskeid kohti?

Need märgid näitavad, et toasoe pääseb hõlpsalt läbi katuse välja ja mõnest kohast immitseb lumest sooja mõjul sulav vesi ilmselt ka ruumidesse.

Tõhusaim lahendus on vana katuse väljavahetamine ning katusealuse ja pööningukorruse korralik soojustamine. Ei ole just kõige odavam ettevõtmine, aga tulu on sellest pikaks ajaks – enam pole vaja ilma soojaks kütta.

Ripakil vihmaveerennid ja -torud

Talvine külmumine-sulamine võib vihmaveesüsteemile saatuslikuks saada – rennidele kogunev jää ja lumi võib renniservad alla painutada, ühenduskohad ja kinnitused ei pruugi lume raskusele vastu pidada. Purunenud rennist või torust hakkab kevadel vihmavesi valguma vundamendile või majaseinale – ja head see ei tee.

Tulevale talvele mõeldes võiks katusele paigaldada lumetõkke (pildil) – see ei lase katuselt alla libiseval lumel kogu raskusega vihmaveerenni peale langeda. Ka võib rennidesse paigaldada küttekaabli, et sulatada sinna kogunevat jääd ja lund.

Foto: Õhtuleht

Veetorud kipuvad talviti kinni külmuma

Sel talvel suurt pakast eriti polnud, aga varasematel talvedel on torud korduvalt kinni külmunud – ja sa pole midagi ette võtnud? 

Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast ehk allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud, mis muudab torustiku rohkem külmatundlikuks. Talvine temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine võib kõige halvemal juhul toru või selle ühenduskoha lõhkuda. Eriti haavatavad on malm- ja metalltorud, mis on Eestis vanemate hoonete juures küllaltki levinud. Võimaluse korral tuleks kaaluda nende väljavahetamist nüüdisaegsete painduvamate ja soojapidavamate torude vastu. Samuti võiks lasta spetsialistil kaameraga läbi vaadata reoveetorustiku, kui see on üle 20 aasta vana, sest ka reoveetoru kinnijäätumine võib olla ühel hommikul ebameeldiv üllatus. Kui see töö tehtud saab, võid järgmisele talvele juba märksa rahulikuma südamega vastu minna

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee