Remont ja Ehitus

Lugu ilmus Õhtulehe lisas Kodu ja ehitus

Raske valik: kuidas leida igasse ruumi sobiv põrand? 

Kristjan Arras, Õhtuleht, 11. november 2020, 12:59
Foto: Pixabay
Põrandat ei hakka naljalt keegi iga aasta-paari tagant uue vastu vahetama, seepärast peaks põrandamaterjale hoolikalt valima, et igasse ruumi saaks just see, mis sinna kõige paremini sobib ja ka ajale vastu peab.

Puitpõrand Puitpõrand on siinmail paljude kodukujundajate eelistus number üks: talla all mõnusalt soe, sobib ühtviisi nii klassikalisse maamajja kui ka modernsesse interjööri. Ehkki võimalusi on teisigi, viimistletakse puitpõrand, olgu see massiivne laud või parkett, enamasti õli, vaha või lakiga. Lakitud põrandat on ehk mõnevõrra lihtsam hooldada, aga õlitatud põranda austajate hinnangul ei mõju see nii sooja ja naturaalsena kui õlitatud ja/või vahatatud põrand.

Samal teemal

Tasub arvestada, et lehtpuidust põrand on tunduvalt tugevam ja vastupidavam kui okaspuidust põrand, ka muudab viimane aja jooksul tooni ning muutub kollakaks. Kui tahetakse säilitada okaspuidu esialgset heledat välimust, tuleks puitu enne lakkimist/õlitamist töödelda spetsiaalse pleegitava vahendiga, mis tumenemise ja kollakaks tõmbumise ära hoiab.

Puitpõrand sobib kodus kõigisse ruumidesse, lihtsalt sinna, kus koormus on suurem (köök, esik), tuleks valida tugevam puit. Et lakkimine-õlitamine-vahatamine on suhteliselt töömahukas, tasub põrandat igapäevaselt säästa: katta toolide-laudade jm mööblitükkide jalad vildist kaitsepadjakestega, mitte kõndida sellel liivaste välisjalatsite või tikk-kontsaga kingadega jne.

Foto: Pexels

Laminaatparketti on väga erineva hinna, mustri, tooni ja tekstuuriga. Seda vastupidavat põrandamaterjali võib väljanägemiselt teinekord naturaalpuiduks pidada – aga ainult eemalt. Kindlale ja tasasele aluspõrandale on laminaati tänu liimivabale click-süsteemile lihtne paigaldada. Miinused: põrand ei talu vett ja põrandakütteta on materjal jala all ebameeldivalt jahe.

Vinüül- ehk PVC-kate. Elastset sünteetilist põrandakatet, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi, on saada väga suures värvi- ja mustrivalikus. Kööki, esikusse ja ka niisketesse ruumidesse sobiva materjali plussideks on vastupidavus, niiskuskindlus ja lihtne hooldus ja hõlpus paigaldus.

Linoleum. Tänapäevast linoleumi ei maksa segi ajada nõukaajal linoleumiks kutsutud materjaliga. Praegune, läbinisti naturaalne põrandakate koosneb linaseemneõlist, puiduvaigust, paekivi- ja puidujahust ning džuudist ning sobib hästi allergikutele ja astmaatikutele. Tolmuallergikutele passib see materjal isegi paremini kui puit, sest pole pragusid, kuhu tolm saaks koguneda. Linoleumi iseloomustab suur kulumiskindlus ja värvivalik. Materjali annab kergesti lõigata, mis võimaldab luua põrandale huvitavaid mustreid. Naturaalse materjalina sobib linoleum hästi lastetuppa, aga ka kööki, esikusse jm.

Kork. Sada protsenti looduslik kork on mõnusalt soe, helisummutav ja jalasõbralik materjal,. Talvel kiirgab kork soojust tagasi, suvel on aga jala all meeldivalt jahe. Korkpõranda tooraineks on korgitamme koor ja sideaineks looduslikud vaigud. Tänu arenenud tehnoloogiale on ülemäära pehmeks peetav materjal muutunud kergesti hooldatavaks vastupidavaks – põrand kannatab üldiselt üsna suurt koormust. Suure koera küüned või teravad tikk-kontsad võivad pinda siiski vigastada. Passib eriti hästi magamis- ja lastetuppa.

Keraamiline plaat. Köök, esik ja vannituba kui kõige käidavamad ja sageli ka niisked ruumid vajavad vastupidavat ja hõlpsalt puhastatavat põrandat, seepärast valitaksegi neisse sageli keraamiline plaat. Paraku on selline põrand meie oludes suurema osa aastast ebameeldivalt jahe, kui selle all pole põrandakütet – see tuleks kindlasti paigaldada. Põrandaplaadid võiksid olla suuremõõtmelised, sest siis on põrandat lihtsam puhastada: mustus kipub kogunema just vuugivahedesse ja neid on suurtest plaatidest põrandal lihtsalt vähem. On muidki asju, millele praktilise meelega koduomanik keraamilisi plaate valides peaks mõtlema: näiteks et täiesti ühevärviliselt plaadilt paistab iga plekk paremini välja kui mustriliselt ning et karedama pinnaga plaati on küll tülikam puhastada, aga see on turvalisem, sest pole jala all nii libe kui sile plaat.

Puitpõrand: kas lakkida või õlitada?

Lakk moodustab puidu pinnale kaitsekihi,  mille paksus ja vastupidavus oleneb pealekantud kihtide arvust ja laki kvaliteedist. Õli seevastu imendub puidu sisse ja lihtsalt n.-ö impregneerib puitu, muutes selle tugevamaks ja kulumisele-määrdumisele vastupidavamaks. Õlitatud pind mõjub soojemana ja tundub palja jala all mõnusam.

Lakitud pind hakkab ajapikku käidavamatest kohtadest kuluma ja kui kulumine on juba silmatorkav, tuleb uuesti lihvida ja lakkida kogu põrand.

Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina ilusamaks, kulumiskindlus tagatakse perioodiliste hooldusõlitustega, käidavamates kohtades on võimalik teha kohtparandusi või pöörata neile hooldamisel suuremat tähelepanu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee