Kutsikat tuleb maast-madalast õpetada aias käituma, siis on lootust, et täiskasvanuna ei korralda ta seal mingit kaost.Foto: Pixabay
Kodu ja Aed
28. aprill 2020, 10:46

Lugu ilmus Õhtulehe lisas Kodu ja ehitus

Noore aia ja lemmiklooma kokkusobitamine võtab aega

Kas siis, kui maja ümber soovitakse rajada iluaeda, ei tule koera perrevõtmisest loobuda: lemmikut järjepidevalt õpetades ja väikeseid nippe kasutades õnnestub nad suhteliselt valutult kokku klapitada.  
  • Kui perel pole seni lemmiklooma olnud, see võetakse alles majja kolides, siis tuleb sobivat tõugu eriti hoolikalt valida. Oleks ju looma suhtes ülekohtune, kui toote koju urukoera ja hakkate siis temaga pahandama selle eest, et ta igal võimalusel käike kraapida üritab – see on urukoera tõuomane tegevus, oleks pigem veider, kui ta seda ei teeks. Mõni pääsetee on ka sel juhul: ehk rajada koerale kusagile aianurka ala, kus tal ongi lubatud kaevata – kui olla järjekindxel, siis ehk õpib ta ajapikku selgeks, et kaevata võib ainult seal.
  • Kui elavaloomulisi koeri-kasse on kodus rohkem kui üks, mõelge järele: kas tasub hakata lillepeenraid või murusse rajatavaid istutusalasid lavandama? Ehk kasutada lilleilu aeda toomiseks hoopis suuri aiavaase või lillekaste, kuhu võib istutada nii mägimänni vm väiksema okaspuuvormi kui ka suvelilli.
  • Valige aeda okaspuude asemel lehtpuud ja -põõsad, need peavad jalatõstmisele hulga paremini vastu. Ka on lehtpõõsad tavaliselt okaspuudest tublisti odavamad ja kahju välja läinud taime pärast ei ole nii suur.
  • Noor koer ei küsi, kui palju maksis vastselt mulda pandud ilu- või viljapuu, mille kallal tema otsustas hambaid teritada, vaid vaatab süütute silmadega vastu: mis ma nüüd siis halvasti tegin?
  • Kutsikaohtu koerte eest tasub puid kaitsta sügavalt maasse löödud postidele kinnitatud kaitsevõrguga. Ajaga kasvab puu tugevamaks ja saab koer taargemaks, siis võib kaitsevõrgust loobuda.
  • Lillepeenra või ilupõõsaste ette, kus lemmiku arvates on sobiv pissimiskoht, võib panna maasse "kasvama" kunstpõõsa või puu. Sinna võib pista veel elupuuoksi, siis peaks see olema loomale vastuvõetav pissipuu. Aeg-ajalt tuleb seda voolikuga pestaalt voolikuga pesta. 
  • Istutage okaspuude ümber võimalikult pikkade piikjate okastega põõsaid, (nt Thunbergi kukerpuu, millel on kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte). Sellest okkapadrikust eelistavad loomad pärast esimest valusat kogemust loodetavasti eemale hoida.
  • Kui istutate oma aega aktiniidia, on kassid platsis ka juhul, kui teil endal üldse kassi pole: see taim tõmbab eriliselt kasse ligi.
  • Uuri järele, kes on su naabrid ja kas neilgi on mõni lemmikloom – või plaan neljajalgne sõber soetada. Teisel pool aeda toimuv huvitab oma krundi piire valvavat koera ja nii tekib aia äärde kiiresti koera jooksurada. Sellega tasub ette arvestada, eriti siis, kui soov on sinna hekk rajada – piirdeaia ja heki vahele tasub siis jätta umbes poolemeetrine vahe. Jooksuraja võib katta killustiku või karedate plaatidega, muidu tekitavad nobedad jalad sinna märjal ajal porimülka ja tuppa tulevat koera annab kasida.
  • Alasid, kuhu loom ei peaks pääsema, saab üsna edukalt eraldada, kui istutada selle ette tuhk- või viirpuu heki – mõlemad kasvavad hästi tihedaks ja lasevad ennast hästi pügada. Ka tugevate varte ja okastega pargirooside keskele koerad enamasti ei kipu, samas kui enelapõõsast võivad nad suurepäraseks küljealuseks pidada.
  • Tarbeaias kasvatatavat kraami kaitseb kraapimise-kaevamise-tallamise eest üsna hästi 50–60 cm kõrguse servaga kõrgpeenar, mida pealegi on endal mugav rohida, või püramiidpeenrad. Sama lahendus sobib ka iluaeda, kus kõrgemad istutusalad saab ümbritseda suurte maakivide, klombitud paekividega vm loodusliku materjaliga, mis maja juurde sobib.