HEA NÕU: kuidas taltsutada koduaias lokkavat sammalt

Samblatõrjet tuleb teha pidevalt – siis on lootust seda enam-vähem vaos hoida. Niipea, kui hooldustöödesse tuleb pikem paus, on näha, kuidas sammal hakkab võimust võtma.

Muru päikesele valla

Mida rohkem saab muru päikest, seda lihtsam on samblaga võidelda. Mis tahes aiarajatist ehitama asudes tuleks kõigepealt jälgidas, kuidas päike krundil liigub, ja kavandada ehitis krundi sellesse serva, kus see võimalikult vähe muru päikese eest varju jätab. Sammal on nobe: suveks-paariks kuivama jäetud küttepuude riida tagant võib peagi leida pehme samblavaiba. Kui pidevaks samblatõrjeks pole aega või järjekindlust, ei maksa kõige samblasoodsamale varjuküljele muru rajada – see võib väga kergesti käest minna.

Ära kasta liiga tihti

Varakevadel ja sügisel, kui sammal hoogsalt lokkama lööb, ei maksa muru kuigi palju kasta. Krundil, mis niigi on niiskemat sort, tasub sageli muru õhutada-kobestada ja teha pinnasesse sooni, et liigne vesi neid pidi minema juhtida. Kui kasutad muru kastmiseks vihmutit, siis kasta pigem õhtul või pilvise ilmaga – päikeselisel päeval hommikupoolikul kastes aurustub enamik veest päeva jooksul.

Õhuta, kitku või riisu 

Enne reha haaramist tasub kasutada samblaeemaldiga muruväetist – paari päevaga muutub sammal pruuniks, siis on seda üsna hõlpus murust välja riisuda. Selleks võib kasutada tavalist murureha, aga ilmselt läheb töö hõlpsamalt ja tõhusamalt spetsiaalse õhutusrehaga. Kui krunt on suur ja käsitsi riisuda raske, tasub muruniidukile lisada tera, mis muru niites ka sammalt välja kraabib. Kes keemiat kasutada ei taha, peab rõhuma sambla väljakitkumisele. 

Õhutada tuleks enne ja pärast kasvuaega: kevadel ja sügisel. Õhutamisest tugevam samblatõrjeviis on kobestamine: kui pealmine murupind, kus kasvabki sammal, ei taastu see endisel kasvukohal nii kiiresti.

Külva muru juurde

Nendel aladel, kus sammal kipub eriti kergesti võimust võtma, on muru enamasti üsna hädine. Külva uuesti muruseemet, et parandada muru seisukorda ja ennetada sambla pealekasvu. Sobivaim on mõni varjumuru sort – kastehein, nurmikas, aruhein vm – või valmissegu. Kata seemned õhukese mulla- või liivakihiga, et need saaksid niiskuses areneda.

Istuta varjutaimi

Muru võib maja varjulisemal küljel kiduraks jääda, on aga hulk taimi, millele sellised kasvuolud on kõigiti sobivad: sõnajalad, hostad, helmikpöörised, astilbed, sõnajalad jmt. Need suudavad sambla levikut tsüüdavad - bla vaos hoida.

Teed-rajad puhtaks 

Sammal levib kiiresti kõikjale – ka aiateede ja -radade plaadivahed sammalduvad. Kui see ei meeldi, tasub kõnniteekivide puhastamiseks soetada pika varrega samblanuga ja terashari. Et samblal pole suuri juuri, eemaldub see kividelt kergesti, kui neid terasharjaga hõõruda. Samblanuga on abiks kivivahede puhastamisel. See töö läheb hõlpsamalt, kui valad eelmisel päeval plaatide vahele keeva vett (eeldusel, et lähedal pole taimi, mida keev vesi saaks kahjustada). Järgmisel päeval saab surnud sambla kergesti eemaldada, kasutades tugevate harjastega harja.

Loo ebasoodsad olud

Varjulise krundiosa teede-radade plaadivahed on samblale täiuslik kasvukoht. Sambla vohamist saab seal mõnevõrra takistada, kui täita plaadivahed igal kevadel pärast puhastamist, kasutades vaheldumisi liiva ja sõelmeid. See tagab pinnavee parema äravoolu, nii tekivad aga sambla kasvuks sobimatud olud.

Pane tähele!

Soola ei soovitata samblatõrjeks kasutada, sest sool koguneb kergesti mulda ja kahjustab seda. Koduaias ei maksa pereliikmete tervise huvides kasutada samblamürke, vältima peaks ka soola, mis kahjustab mulda. Nipiraamatust näiteks on üles tähendatud sellised ise kokku segatavad tõrjevahendid.

• Soodavesi. Kõige lihtsam on segada kokku pakitäis soodat seitsme liitri veega ja segu seejärel samblale pritsida. Tee seda varakevadel või hilissügisel. Sooda ei lase samblal edasi areneda.

• Nõudepesuvesi. Nõudepesuvahend on samuti hea samblaeemaldaja. Selleks lahusta neljas liitris vees 100 ml nõudepesuvahendit ja nirista see samblale.

• Raudsulfaadilahus. Kolmas variant on segada nelja liitri veega 100 g raudsulfaati. Seda müüakse Majatohtris ja Värvikeskuses. Pritsi saadud segu samblale. Ole ettevaatlik, sest raudsulfaat jätab riietele, betoonile, puidule jm poorsetele pindadale pruunid jäljed.

Miks mitte samblaaed?

Tuleb ette, et pereliikmete unistused ja soovid aiakujunduse asjus on täiesti erinevad. Kui krunt on piisavalt suur, et oma aiaosa jaguks nii lillelembile kui ka varjuaia huvilisele, ning sammaldunud kive ja vanu puid või kände on mõnes krundinurgas palju, tasub kogu krundil samblaga võitlusse asumise asemel kaaluda hoopis mõtet rajada ühte aiaossa samblaaed. Mujal maailmas on need ammu väga populaarsed, Eestis veel mitte nii väga, ehkki neid on.

Kel asja vastu huvi, võib esimese tutvuse samblaaia võimaluste ja võluga teha Tartu Ülikooli botaanikaaias, kus samblaaeda hakati rajama kaheksa aastat tagasi. Praeguseks kasvab seal üle saja liigi kodumaiseid samblaid – ja see on neist vaid väike osa. Sammaltaimede maailm on mitmekesine ja nende roll ökosüsteemides oluline, koduaias annavad nad ohtralt võimalusi kujundada omapärane õdus ja rahulik aianurk.