Saun omadega läbi? Kaugel sellest - pärast palgivahetust teenib majake omanikku jälle. Foto: Fotod: Maa-arhitektuuri keskus
Remont ja Ehitus
23. jaanuar 2021, 06:32

Lugu ilmus Õhtulehe lisas Kodu ja ehitus

Maja palkide vahetus ei käigi üle jõu! Nende soovituste abil saad raske töö ise ära teha (2)

Vanade palkmajade vundament on sageli maasse vajunud, mistõttu on maja alumised palgid vastu maad ja mädanenud – hoone taastamisel tuleb ette võtta palgivahetus. Julge pealehakkamine on selleski töös kindlasti pool võitu, aga hea tulemuse huvides tasuks alustuseks ära kuulata asjatundjate õpetused.

Alljärgnevaid nõuandeid, mis võivad pidepunktidena ära kuluda neile, kes elus esimest korda palgivahetuse ette plaanivad võtta, on jaganud palkmajade ehitamise ja taastamise spetsialist Andres Uus MTÜst Vanaajamaja.

  • Palgivahetuse käigus tuleks üle vaadata ja korda teha ka vundament. Üks võimalus on hoone üles tõsta ja ehitada uus vundament või paigaldada nurgakivid. Teine võimalus on kraapida hoone kõrvalt ära sinna aegade jooksul tekkinud mullakiht ja tuua kivid või vundament taas päevavalgele. Et uus palk kohe niiskusest kahjustuma ei hakkaks, peaks hoone sokliosa olema vähemalt 30 cm kõrge.
  • Vahetuseks sobivat palki pole kaugeltki lihtne leida – ehituspoodides seda ju ei müüda ja kõigil oma metsa pole. Palkmajade taastajad soovitavad pöörduda palkmaju ehitavate firmade poole, kellel võib laos leiduda üht-teist ka müügiks.
  • Kui on olemas mets, kust palki võiks saada, tasub järgida vanu tarkusi: langetada palgipuud talvel, koorida need kevadel ja jätta siis aastaks kuivama. Kui aga tegemist on näiteks aida või muu kergema hoonega, siis võib vajadusel kasutada asendusena ka samal talvel maha võetud palki – eeldusel, et sein jääb avatuks ja palk saab seinas edasi kuivada. Elumaja puhul tuleks eelistada siiski korralikku kuiva materjali.
  • Kui võimalik, saab kasutada ka mõne teise hoone lammutamisel saadud materjali: ka pealtnäha lootusetus seisus hoonete mõnest seinast võib leida täiesti korralikke kõlisevalt kuivi palke. Tingimata tuleb vana puit hoolikalt üle kontrollida, et sel poleks putukakahjustusi: kui seina saab asenduspalk, mille on asustanud puidukahjurid, asuvad nad kohe ka ülejäänud hoone kallale.
Hoone külg on palgivahetuseks üles tõstetud ja toestatud. 
  • Asenduspalk peaks olema vanaga võimalikult sarnase läbimõõduga, veel parem, kui see on sentimeetri jagu jämedamgi. Kui püüda jämedat palki asendada peenemaga, on seda tehniliselt väga raske teha nii, et tulemus saaks ka kvaliteetne.
  • Palkmajade taastajad teavad, et isetegijad eelistavad palki vahetama hakates kandilist prussi, mitte ümarat palki. Asjatundjate sõnul kasutatakse prussi tavaliselt linnakeskkonnas lokaalsete kahjustuste puhul: lõigatakse kahjustatud palgiosa välja ja lükatakse prussijupp asemele. Vanade taluhoonete taastamisel on pruss hea materjal siis, kui maja või abihoone soojustuse või laudisega kaetakse.
  • Hoone tõstmine nõuab algajailt natuke nuputamist, hea, kui on käepärast mõni kogenud nõuandja. Üldine eesmärk on proovida hoonet tõsta niimoodi, et ühe tõstmisega saaks alumise palgi vahetatud ja annaks ka vundamenti kõpitseda nii, et toetuspunkt ei jää tööle ette. Hoone tõstmist ette valmistades tuleb sein jäigastada. Selleks pannakse seina külge iga meetri tagant ajutised sirutuslatid (näiteks 5 x 15 cm prussid), mis kruvitakse eraldi iga palgi külge.
  • Kui palgivahetajal pole erilisi kogemusi ja kõik vajalikud tapilõikamised ja salapulkade paigaldamised ei õnnestu ehk perfektselt, pole katki veel suurt midagi: kes enda suhtes väga nõudlik pole, seda lohutab ehk ka teadmine, et üldjuhul hoiab alumist asenduspalki üsna hästi paigal ka hoone enda raskus. Kui omanikul tahtmist jagub, saab hakkama ikka, töö läheb lihtsalt veidi aeglasemalt. Muidugi on alati hea leida mõni hea meister, kellelt keerulisemate kohtade peal juhatust saada: kuidas edasi.
  • Kes siiski arvab, et endal oskusi napib, ja eelistab tegija palgata, see peab arvestama, et häid meistrimehi pole niisama lihtne leida. Enne palgiasendajate palkamist tasuks kindlasti uurida, kas tegijate nägemus palkmaja taastamisest ikka ühtib omaniku arusaamade ja ettekujutusega loodetavast lõpptulemusest.