Detsembris astub Nordica pardale 1 000 000. reisija (11)

„See oli täpselt täna kaks aastat tagasi, kui siis veel Nordic Aviation Groupi esimene lend, mis oli hommikul läinud Amsterdami, jõudis umbes kella ühe ajal Tallinna tagasi,“ meenutab Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm seda, kuidas kõik algas. Tema sõnul alustas Nordica 2015. aastal Tallinna lennujaamas 30 ruutmeetril 30 entusiastliku inimesega, omamata lennundusalaseid tehnilisi süsteeme, lennukeid ja meeskondi. „Küll aga oli tellimus, et lennud peavad toimuma,“ lausub Tamm. „Ja seda me tegimegi, kuigi oli ka probleeme. 2015. ja 2016. aastal suutsime firma üles ehitada ja käima panna. Kõik käis koostöös Adria Airwaysiga, kes oli sel hetkel parim saadaolev partner Euroopas. Nad olin nõus kiiresti liikuma ja nende lennukipark sobis meie plaanidega.“

2016. aastal alustati koostööd Poola lennufirmaga LOT Polish Airlinesiga. Selleks ajaks oli loodud Nordica ärikontseptsiooni osana lennukite opereerimiseks tütarfirma Regional Jet, millest praguseks kuulub 49% LOTile. Tamme sõnul kasutab  Nordica nüüd viimase kommertsteenuseid ja rahvusvahelist sidusust, pakkudes lennukite opereerimisteenust. „Oluline on, et juba esimesel aastal alustasime teenuse pakkumist väljapoole Eestit,“ ütleb Tamm. „See on algusest peale olnud meie ärimudeli üks põhitõdesid, et kuigi meie missioon on pakkuda Eestile võimalikult häid ühendusi, saame aru, et Eesti ei ole piisavalt suur selliseks valdkonnaks nagu lennundus, mida saaks jätkusuutlikult pikki aastaid majandada. Me vajame tugevate partnerite tuge seal, kus me jääme jänni. Seal aga, kus oleme tugevad, saame midagi pakkuda väljapoole. Peame seda tegema kodumaise lennuliikluse toetamiseks. Esimene pääsuke oligi Skandinaavia ja Hollandi ühendamine allhankeliinil ja Austriaski.“ Tänavu märtsist on ühisfirma Regional Jet saanud ka rahvusvahelise tunnustuse ja vastava IOSA sertifikaadi.

Eesti saari Nordica plaanides pole

Aprillis sõlmiti teenuste pakkumiseks allhankeleping SASiga, kelle strateegia olevatki Tamme väitel kohalikele liinidele mujalt teenindajaid otsida. Tänavu kaasati teises kvartalis esimest korda Eesti ajaloos kahe lennuki soetamisse erakapital, lüües käed LHV pangaga. Sel aastal lendab 16 lennukit ja järgmisel aastal peaks lennukipark kolme võrra kasvama. Seitse lennukit on Tallinnast algavate reiside käsutuses, neli LOTi ja neli SASi liinidel ning kaks teistel liinidel. Järgmisel aastal peaks olema kaks õhulaeva veel tagavaraks.

Nordica kommertsdirektori Kristel Penu sõnul on rahvuslik lennufirma kerkinud praeguseks Tallinna lennujaama turuliidriks, teenindades 28% kõikidest siit alguse saavatest õhureisidest. Kui tänavu oli Nordical 17 sihtpunkti, siis järgmisel aastal lisandub neile kindlasti üks. „Võib-olla ka rohkem,“ ütleb Penu.

Nordica finantsjuhi Ahto Pärli sõnul on firma koduturul osutatavate teenuste osa 2016. ja 2017. aastal kasvanud ligi 40% ja välisturul rohkem kui 400%. Firma peaks kasumisse jõudma juba tuleval aastal, loodab finantsjuht.

Viimastel kuudel oli Nordica sunnitud ära jätma nii mõnegi Tallinnast algava lennureise, mille taga olnud firma juhtide sõnul vajadus täita firma kohustusi välismaistel liinidel. Samuti on pannud surve peale Eesti eesistumine Euroopa Liidus. Nordica on lubanud, et järgmisel suvel saab Tallinnast otse lennata Rumeenia kuurortlinna Constantsasse ja Ohridi Makedoonias. Detsembris peaks aga lennufirma Nordica ületama ühe miljoni reisija maagilise piiri.

Tamme sõnul ei maksa Nordicat siiski Poola firmaks pidada, kuigi osalus Regional Jetis jaguneb enam-vähem pooleks. „Tulge aga pardale ja te kuulete, et teenindus on eesti keeles,“ lausub firmajuht. Poolakate pakutav piletite broneerimise süsteemi kasutamine ei jäta meid siiski ilma rahvusliku lennukompanii aust.

Tamm teab, et Saaremaa ja Hiiumaa omavalitsus on huvitatud kodumaise lennufirma pakutavast teenusest, kuid mingeid kindlaid plaane, mida saaks avalikkusega jagada, pole veel praegu kahjuks välja käia.