MILLES ASI? Tallinn saavutas maailma linnade pingereas vaid tagashoidliku 76. koha (15)

Laiemalt jaotuvad kategooriad, mille järgi iga linna hinnatakse, seitsmeks: transport, jätkusuutlikkus, linna valitsemine, innovatsioon ja majandus, digiteenused, elustandard ja viimasena ekspertide hinnang, milles küsiti arvamust urbanistika- ja tehnoloogiaekspertidelt. Mõnel kategooriad on ka alajaotused, näiteks jätkusuutlikkus jagunes neljaks: puhas energia, energiasäästlikud ehitised, prügivedu ja keskkonnakaitse.

Kokku on loetelus 100 linna. Nimekirja esikohal särab Kopenhaagen, top 5-s on veel ka Singapur, Stockholm, Zürich ja Boston. Milles Tallinn siis teistest linnadest maha jääb?

Kehvad lood on siin parkimise (Tallinn 86. kohal), puhta energia kasutamise (85. koht), energiasäästlike majade ehitamise (89. koht) ja keskkonnakaitsega (82. koht). Üsna nukker on hariduse alapunktis näha meid alles 88. kohal. Sajast linnast on kõige targemad koolijütsid Bostonis (võib-olla sellepärast, et kohe linna külje all asub USA parim ülikool Harvard?) ja kõige tagasihoidlikumate tulemustega Panama City õpilased.

Suhteliselt normaalne olukord on meie pealinnal aga liiklusummikutega - ehkki liiklus kipub tipptundidel venima ka meil, on teistes suurlinnades asjalood sellega palju hullemad. Tallinn on 37. kohal, kõige jubedamad ummikud on aga India pealinnas New Delhis. Huvitaval kombel on ka meedias kõvasti kriitikat saanud prügivedu Tallinnas teiste linnadega võrreldes täitsa korralik: 31. koht. Kõige rohkem mattub prügisse Tšiili pealinn Santiago. Linnaplaneerimises on Tallinn 35. kohal.

Paraku ei ole veebilehel võimalik järjestada linnu elustandardi kategoorias, kuid numbritest pilguga üle käies on näha, et asi on nukker. 10-palli süsteemis on Tallinn saanud vaid 2,9 punkti. Võrdluseks Zürichi 10 ja Genfi 9,8. Kõige viletsam näib nimekirja uurides olevat taas New Delhi, mille elanike elustandard sai hindeks vaid 1,09 punkti.

Ilmselt ei üllata, et Tallinn särab linnavalitsemise digitaliseerituse valdkonnas, saavutades 7. koha. Tublimad digitajad on siiski rootslaste linnajuhid, kolm Rootsi linna (Stockholm, Helsingborg ja Göteborg) mahuvad Amsterdamiga koos nelja parima linna hulka, neile järgnevad 5. ja 6. kohal soomlased (Tampere ja Helsingi).

Digiteenuste kategooria jaotub neljaks: 4G võrk (Tallinn 51. kohal), interneti kiirus (50. kohal), WiFi kättesaadavus (55. kohal), nutitelefonide kasutamine (56. kohal). Seega, kui välja arvata see, et tallinlased saavad linnakodanikuna erinevad toimingud neti teel tehtud, siis on e-riigi pealinn digiteenuste osas üllatavalt keskpärane.

Kui võrrelda naaberriigi Läti pealinna Riiat, mis Tallinnast vaid koht kõrgemal on, ilmnevad kaks valdkonda, milles lätlastest eeskuju võiks võtta: puhas energia (Riia 11. kohal) ja keskkonnakaitse (Riia 5. kohal).