EHITUSMESS | Taastuvenergia võimas tõus

Energiasäästlikkuse vallas ei saa üle ega ümber ka energia tootmisest. Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Mihkel Annus märkis, et mullu moodustasid 86% Euroopa liidu uutest energiatootmistest taastuvenergia-lahendused. Üldse kasvas taastuvenergia maht 15% ja tuule- ning päikeseenergia hinnad langesid taas märgatavalt. Esmakordselt oli taastuvenergia üle kivisöest ja kaheksa euroliidu riiki on teatanud, et loobuvad sellest.

„Euroopas on uute taastuvenergia elektrijaamade rajamine odavam kui kivisöe ja tuumajaamade käitamine,“ kinnitas rohelise energia entusiast.

Eestis on selles valdkonnas põhjust nii rõõmustada kui kurvastada. 15 aastaga on taastuvenergia tootmisvõimsus kasvanud marginaalselt kolmelt megavatilt 480-ni ja eriti teeb roheline energia võidukäiku soojamajanduses. Mullu moodustas taastuvenergia osakaal kogutarbimisest pea 17% - ent samas on 82% ikka põlevkivi käes ja autodes taastuvenergia kasutamises oleme Euroopa liidus viimased.

Mihkel Annus nentis, et just põlevkivielektri pärast on Eesti majandus arenenud riikide arvestuses kõige süsinikumahukam.

Taastuvenergia koda on võtnud ambitsiooni saada Eestis taastuvenergia maht 2030. aastaks 100 protsendini. Prognoosid on selles osas optimistlikud. Näiteks usub koda, et soojustarbimine väheneb ja seda eeskätt kodumajapidamiste soojusefektiivsemaks muutmise arvelt.

Saja protsendi visioon näeb ette ka seda, et taastuvenergia sektorisse tekib 14 000 uut töökohta, Eesti SKT kasvab 2,2% ja energia import väheneb 603 miljoni jagu aastas.

Eesti suurimaid väljakutseid korraga mitmes valdkonnas on Annuse sõnul ka OECD teatel põlevkivienergeetikast väljumine ehk PÕXIT.

Ent rohelise energiaga Eesti visiooni täitumiseks oleks vaja teha umbes kolme miljardi euro jagu investeeringuid.